Avaleht / Uudised

Ületunnitöö

02.11.2017


Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni koostöö raames lahkavad tudengid tööeluga seotud küsimusi, lootuses leida neile vastuseid. Järjekorras kolmandas artiklis räägivad tudengid ületunnitööst.

Ületunnitöö on aktuaalne teema, mis vajab tähelepanu. Paljud töötajad teevad ettenähtust pikemaid tööpäevi, et teenida lisa või olla vastutulelik ning lojaalne oma tööandjale. Kas sellel on kindlad piirangud ning mis võivad olla tagajärjed? Kas ja kuidas peaks ületunnitöö tasustatud olema?

Ületunnitöö on töötamine üle töölepingus kokkulepitud tööaja. Seda saab teha kas tööandja põhjendatud korraldusel või poolte kokkuleppel. Ületundide tegemine on ettenägematu ajutine olukord ning enamasti põhjendatud erakorraliste sündmustega. Töölepingu seaduse kohaselt võib ületunnitööd nõuda vaid erijuhtudel, see peab olema vajalik ettenägematutel asjaoludel. Selleks on kas kahju ärahoidmine või kui töö on vahetustega ning töötaja ei ilmu õigel ajal tööle, kuid töö tegemine ei tohi katkeda.

Kuna ületunnitöö ei ole ette planeeritud, siis on tööandjal vaja töötajaga ületunnitöö tegemine iga kord eraldi kokku leppida. Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Olenemata sellest tuleb ületunnitöö vajadust kaaluda alati ka teistel juhtudel, sest arvestada tuleb sellega, kas töötaja suudab ületunnitööd teha oma tervist kahjustamata.

Ületundide tegemine on väsitav ja kurnav ning pikapeale võib see hakata töötaja tervisele. Töötaja peab saama piisavalt puhke- ja vaba aega. Ületundide tegemisel on kehtestatud ka oma piirnormid. Näiteks ei või tööaeg nädalas koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Samuti ei tohi vahetuse pikkus koos ületunnitööga ületada 13 tundi.

Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba ajaga. Põhjus seisnebki selles, et kaitsta töötaja tervist ja ohutust. Tööandja võib ületunnitööd hüvitada ka rahas, sel juhul tuleb tal see töötajaga eelnevalt kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu. Sealjuures tuleb arvestada, et kui töötaja teeb ületunde ööajal või riigipühal, siis tuleb tööandjal hüvitada lisaks ületunnitööle ka see.

Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. Tööaja summeeritud arvestuse korral loetakse ületundideks töötundide üldarvust ületatud tunnid.

Ületunde tehes ole alati kursis oma õiguste ja kohustustega. Ole teadlik, et ületunnitöö tuleb alati eelnevalt kokku leppida ning on tähtis, et olenemata ületundidest peab sulle jääma piisavalt puhkeaega. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seega nagu tavaline tööaeg. Ole tähelepanelik ja soovitan sul pidada arvestust tehtud ületundide osas.

Vaata lisaks ka Tööelu portaali teemalehte ületunnitööst.

Tagasi
Ületunnitöö
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks