Avaleht / Uudised

Tööohutus ja töötervishoid 2012. aastal Jõgeva maakonnas

18.02.2013



Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Samas tuleb säilitada ka töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ja muud ohutusvahendid. Selle kõige üle teostab riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon.

Eelmisel aastal külastati Jõgeva maakonnas ettevõtteid 193 korral, sh töökeskkonna-alaseid külastusi 149 korral ja töösuhetealaseid 44 korral. Kui 2011. aastal oli 516 rikkumist, siis 2012. aastal tuvastasime 712 rikkumist. Kas nüüd võib öelda, et töökeskkond on järsku halvenenud? Ei, seda öelda oleks vale. Kui tunamullu oli meil majanduslanguse aasta, siis eelmisel aastal oli tunda juba märgatavat tõusu majanduses. Sellest tulenevalt loodi uusi töökohti, sest tööandjatel oli rohkem tellimusi.

Eelmisel aastal tuvastati ettevõtetes 720 tööohutus- ja töötervishoiualast rikkumist. Paljudes kohtades olid liikumisteed risustatud, treppidel, hooldusplatvormidel või käigusildadel puudusid piirded. Võimalik oli kukkumine kõrgusest. Liikumisteed, kus oli vaja ületada üksik aste, puudus ohumärgistus. Mitmetes töökohtades puudus küllaldane õhuvahetus, ventilatsiooniseadmete hooldus oli puudulik. Töövahendite juhtimisseadmetel puudus arusaadav märgistus või oli üldse kustunud. Töövahenditele esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruse kohaselt peavad olema töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatussildid hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Stoppnupud olid purunenud. Kui aga juhtub töötaja kuhugi vahele jääma, on vaja masin peatada. Mis siis saab?

Ettevõtetes on töökeskkonna sisekontrolli tegevus pigem halb või halb. Töökeskkonna riskianalüüse vaadates selgub, et analüüs on vananenud andmetega. Kui töötingimused on muutunud, tehnoloogiat on täiustatud või töövahendeid väljavahetatud siis tuleb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 5 sätte kohaselt korraldada uue töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine. Kahjuks seda ei tehta. Arvame, et kui midagi uuendame, siis on ka parem. Tööandja on kohustatud läbi töökeskkonna riskianalüüsi välja selgitama isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise. Samas andma ka töötajatele sobilikud isikukaitsevahendid ja kaitseriietuse. Raskuste käsitsi teisaldamisel on võimalik jalavigastuse oht. Tööandja on kohustatud sel juhul andma töötajale sobilikud turvajalatsid. Määrdumisega, lõikevigastusega jms töödel ei anta tihti sobivat kaitseriietust.

Eelmisel aastal kohustati tööandjaid kõrvaldama 79 rikkumist 20 800 euro suuruse sunniraha hoiatusega. Üks tööandja ei täitnud tööinspektori tehtud kahe sunniraha hoiatusega ettekirjutust, kuigi seadus seda kohustab. Kuna tööandja jättis ettekirjutuse tähtaegselt täitmata, siis pöö rati hoiatused kogusummas 400 eurot täitmisele. Samaaegselt sai sama tööandja korduva sunniraha hoiatuse uue tähtajaga ettekirjutuse täitmiseks. Ei tasu mõelda, et mis see sunniraha siis ikka on, maksan ära ja kõik - ega inspektor ei tule kontrollima. Asjad nii ei käi. Igale sunniraha hoiatusega ettekirjutusele järgneb järelkontroll. Mõni tööandja arvab, et saadab kirjaliku vastuse ettekirjutuse täitmise kohta ja inspektor enam tagasi ei tule - tal ju teisigi ettevõtteid kontrollida. See arvamus on väär. Peaksime mõistma, et me ei tee töökeskkonda inspektori jaoks korda vaid loome omale head töötingimused. Kui nüüd on tööandja teatanud inspektorile, et ettekirjutus on täidetud ja inspektor järelkontrolliga avastab, et tööandja on valetanud, siis pööratakse samuti sunniraha hoiatus täitmisele. Antakse uus tähtaeg korduva sunniraha hoiatusega. Samas võidakse tööandja vastu algatada ka väärteomenetluse.


Läinud aastal peatati 8 ehitusobjektil töö, 2011. aastal aga 9 objektil. Ehitusobjektil ei olnud tellingute paigaldamisel lähtutud paigaldusjuhendist. Tellingute jalad toetusid juhuslikele materjalidele või tellingutel puudusid osaliselt paralleel- või otsapiirded. Käiguteed ei olnud piisavalt laiad. Töökohad, kus oli peavigastuse oht, ei kasutatud kaitsekiivrit. Kõrgustes töötamisel ei kasutatud turvarakmeid, -köisi jms abivahendeid. Tuvastati 29 töövahendit, mille kasutamine tuli ära keelata. Keelamise põhjustas kaitsepiirete või -seadiste puudumine. Põhiliselt oli tegemist puidu-ja metallitöötlemissead-metega.

Möödunud aastal toimus Jõgeva maakonnas 84 tööõnnetust, neist raskeid 18. Kui 2011. aastal toimus 78 tööõnnetust, siis neist 24 olid raske tervisekahjustusega. Tegevusvaldkondadest vaadatuna oli õnnetusi enim puidutööstuses ja põllumajanduses.

Eelmisel aastal menetleti 25 väärtegu. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest määrati väärteomenetluse korras trahvi 3397 eurot. Lõviosa trahvidest moodustas tööõnnetuse põhjustamine, sellele järgnes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine ehitusobjektidel.

Nii tööandjal kui ka töötajal on õigused ja kohustused. Kui tööandja peab tagama turvalise töökeskkonna, siis töötajal on õigus keelduda tööst, mis seab ohtu tema või kaastöötaja tervise. Tööandja on kohustatud andma töötajale isikukaitsevahendid, mida töötaja on omakorda kohustatud kasutama.

Autor: Valentina Soone, Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor


Allikas: Tööinspektsioon 

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks