Avaleht / Uudised

Eestis kiputakse sageli haigena tööle minema

08.06.2017


Postimehes ilmus Nils Niitra intervjuu Evelyn Aaviksooga, kes äsja kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö. Doktoritööst võib järeldada, et riigi 2009. aasta otsus lõpetada esimese kolme haiguspäeva hüvitamine lõi kõige valusamalt madalapalgalisi, kes hakkasid ka haigena tööl käima –  järsku hakati võtma ligi kaks korda vähem haiguspäevi kui varem.

- Evelyn Aaviksoo, olete ise Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst. Kui tihti kohtute inimestega, kelle kohta võib arvata, et haigused on jäänud välja ravimata ja inimene ei olnud haiguslehel, ehkki pidanuks?

Kindlasti näeme seda. Kasvõi kõige tavalisemad külmetused – väga kohusetundlikud inimesed teavad, et muidu peavad teised nende töö ära tegema, ja ka palk on väike, nemad lähevad siis iga hinna eest tööle. Eriti suur probleem on haigena töölkäimine üksikvanemate ja madalapalgaliste puhul. Tagantjärele ütlevad nad ise, et olid haiguse välja ravimata jätmise ja/või taastumisaja puudumise tõttu palju kauem tõbised või et olid sel aastal rohkem haiged kui eelmisel aastal. Inimene ei saanud võimaldada organismile taastumisaega.

Näen oma igapäevast tööd tehes, et on ettevõtteid, kus inimesed on kurnatud ja jäävadki kergemini haigeks, sellal kui teistes firmades on töökorraldus ja sisekliima nii mõistlik, et inimene ei kurna ennast liialt ära ja tal ei tekigi nii tihti vajadust haiguslehe järele.

- Teie tööst saab teada, et kui on majanduslangus ja töötus suureneb, siis väheneb haigena töölt puudutud päevade arv ka neil, kellel töö alles jääb. Samas võetakse majanduskasvu ajal haiguslehti rohkem.

Just. Selle üle on arutletud ja ühe võimalusena leitud, et majanduslanguse ajal jäetakse tööle need, kes ongi tervemad. Haigemaid inimesi koondatakse sagedamini. Samas on üsna palju uuringuid ka selle kohta, et tööle jääjatel tekib kriisi ajal suurem kohusetunne, mis on seotud ka hirmuga tööst ilma jääda. Majanduskasvu ajal on elu hea.

- Kas te vaatlesite põhjuste seas ka seda, kui palju võiks majanduse poolest heal ajal leiduda inimesi, kes kasutavad haiguslehte tõepoolest näiteks pohmelli ravimiseks? Mõne perearsti abiga on see endiselt võimalik.

Kindlasti on võimalik. Oma töös ma seda ei vaadelnud – ma ei küsinud põhjuseid, miks inimesed on haiguslehe võtnud. Varasemad uuringud on küll näidanud, et haiguslehti võetakse rohkem suurte spordivõistluste ajal, samuti puudutakse esmaspäeval töölt haiguse tõttu sagedamini kui teistel nädalapäevadel.

- Eelkõige hakkas mulle teie tööst silma, et kõige madalapalgalisematele sinikraedele on kolmeks päevaks igasuguse hüvitiseta haigeks jäämine niigi väikse sissetuleku juures hirmus hoop. Pealegi vähenes ju ka hüvitise määr 80 protsendilt 70 protsendile.

Eestis toimunud muutused on üldse ühed ulatuslikumad, kui võrrelda teiste riikidega. Näiteks Saksamaal vähendati haigushüvitist 100 protsendilt 80 protsendile palgast, ametiühingud tõstsid aga kära ja varasem hüvitis taastati.

Mulle meeldib näiteks kreeklaste puhul see, et neil sõltub haigushüvitiste määr ülalpeetavate hulgast peres. Süsteeme on igasuguseid, üsna palju on neid riike, kus on kolm esimest päeva tasustamata, aga ka selliseid, kus hüvitis jääb saamata ühe päeva eest. Osas riikides on kehtestatud hüvitisele ülempiir. Mitmes riigis on kehtestatud ka haigushüvitise alampiir, mis mulle isiklikult madalapalgalisi silmas pidades meeldib.

- Tekibki küsimus, kuidas teha niimoodi, et inimesed ei puuduks Eestis töölt ilmaasjata, aga jääksid siiski haiguslehele, kui on päriselt haiged. Praegu tundub, et haiged inimesed käivad tööl.

Mulle meeldiks, et tekiks arutelu, mida ikkagi tahavad saavutada riik ja tööandjad, mida me hakkame muutma. Kas me tahame kaitsta madalapalgalisi inimesi? Minu meelest on nemad niigi palju haavatavamad. Neil on niigi raskem leida uut töökohta. Keegi ju ei taha, et nad jääksid sotsiaalsüsteemi ringlema selle tõttu, et jäävad veel haigemaks, sest ei saanud võtta haiguslehte.

- Kas me oleme siis praegu oma haigushüvitiste süsteemiga langenud teise äärmusse, kus paljud inimesed kardavad ükskõik mis põhjusel haiguslehele jääda ja käivad haigena tööl?

Euroopa Liidu n-ö vanade liikmesriikidega võrreldes oleme tekitanud endale kindlasti viletsama olukorra – seal on toetused suuremad, nagu ka haiguslehtede kasutamine. Iseenesest pole halb, kui on mingid distsiplineerivad mehhanismid, aga kõrval peavad olema toetavad meetmed. Me ei peaks pöörama oma haigushüvitiste süsteemi tagasi 2008. aastasse, küll aga liikuma mingi uue lahenduse poole.

Minu tööst tuleb ka välja, et täiesti ilmselgelt ja statistiliselt tunduvalt rohkem võtavad haiguslehti need inimesed, kes ei ole oma tööga rahul. Järelikult peaks panustama paremasse töökeskkonda.

- Väljaravimata haigustel võivad olla lõppkokkuvõttes pikaajalised tagajärjed, nagu näiteks kroonilised haigused vanemas eas. Neid tagajärgi ei ole võimalik praegu veel uurida – aeg on olnud liiga lühike.

Just. Need haigused ei ole veel välja löönud ja ka töötervishoiuarstil on keeruline seda tuvastada.

- Tegelikult ei ole see vist ainult madalapalgaliste probleem, et nad kipuvad haigena tööl käima. Süsteem on tekitanud paljudes tunde, et nui neljaks peab tööle minema ja haiguslehe võib võtta üksnes siis, kui surm on silme ees. Lääne pool jäädakse vististi koju kohe, kui on veidi nõder olemine.

Olen sellega päri. Suur hulk inimesi on kohusetundlikud. Mis on meil erinev heaoluriikidest – seal on kõrgemapalgalistel inimestel haiguslehele jäädes rohkem kaotada ja seetõttu ei võta nad haiguslehte ka siis, kui peaks. Pigem võtavad haiguslehe nende mõistes madalapalgalised.

Eestis on aga madalapalgaliste sissetulekud nii väiksed, et nemad püüavad mitte haiguslehele jääda, sest muidu on rahaline seis väga halb. Jutt käib ju toidurahast ja elementaarsest toimetulekust.

- Võetud haiguspäevade hulk vähenes 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga ligi kaks korda, 6,35 miljonilt 3,6 miljonile. Viimastel aastatel on majanduse olukord paranenud, kas haiguspäevi julgetakse nüüd taas rohkem võtta?

Olen vaadanud andmeid 2015. aastani ja tegelikult jäi see näitaja 2010. aastaga suhteliselt samale tasemele.

- Tundub, et meie riigi praegune lähenemine haigushüvitistele on väga parempoolne.

See on jäik. Saan aru, et 2009. aastal oli majanduskriis ja süsteemis oli vaja muutusi, sest riigi kulu haigushüvitistele kasvas 15–25 protsenti aastas – ka see on üle mõistuse ja kindlasti oli omajagu kuritarvitusi. Nüüd oleme jõudnud siiski majanduslikult stabiilsemasse aega ja peame hüvitiste korra uuesti üle vaatama.

- Mis on selle tagajärg, et riik kirjutas haigushüvitiste maksmise neljandast kaheksanda haiguspäevani tööandjate kraesse, peale fakti, et õnnestus kokku hoida suur hulk raha? Kui 2008. aastal maksis riik hüvitisi 93 miljonit eurot, siis 2010. aastal ligi kolm korda vähem ehk 33 miljonit.

Pluss on see, et tööandjatel tekib ehk suurem motivatsioon uurida, miks nende inimesed haigestuvad, mis on selle põhjused. Äkki on midagi, mis tuleneb töökeskkonnast? Tööandjal on muidugi niigi suur maksukoormus ja võib juhtuda, et töötaja kardab talle lisakulutusi tekitada. Valdav osa haiguslehtedest kehtib meil ju 4–20 päeva, nii et suure osa hüvitistest maksavadki tööandjad.

- Minu tööandja Eesti Meedia otsustas hüvitada oma inimestele teise ja kolmanda haiguspäeva. Selliste ettevõtete hulk vist õnneks kasvab?

Jah. Neid tuleb juurde, aga võiks olla veelgi rohkem. Meil on paraku ka selliseid ettevõtjaid, kes suhtuvad inimesse nii, et kuni jaksad tööd teha, seni ole, ja kui ei jaksa, mine minema.

Mõni tööandja aga ütleb lihtsalt, et ole siis need paar päeva palgaga kodus – mida väiksem firma, seda paindlikum ollakse. Suurtes ettevõtetes kehtestatakse sageli kolm tervisepäeva ja tee siis nendega, mida tahad. Ja muidugi on sellised nagu teie tööandja: küsivad arstitõendit, aga kompenseerivad alates teisest päevast. See on väga tervitatav.

Doktoritöö järeldused

Evelyn Aaviksoo doktoritöö «Haiguse tõttu töölt puudumine Eestis: mõjurid ja töövõimetuslehtede hüvitamise korra muudatuste efekt»

  • Aastatel 2003–2008 suurenesid töövõimetushüvitistena väljamakstavad kulud 15–25% aastas. 2008. aastaks ulatus töövõimetushüvitiste kogusumma 94 miljoni euroni.
  • 2009. aasta 1. juulil jõustunud reformi tulemusel vähenesid töövõimetushüvitiste kulud 33 miljonile eurole aastas, haiguspäevade koguhulk vähenes 6,35 miljonilt 2008. aastal 3,6 miljonile aastal 2010.
  • Kui enne reformi oli sinikraede hulgas 51% haiguslehtede kasutajaid ja valgekraede hulgas 45%, siis pärast reformi haiguse tõttu puudujate osakaal võrdsustus, vastavalt 40% ja 41%. Reformijärgne muutus haiguse tõttu töölt puudumises oli väga suur. Haiguse tõttu puudujate koguarv vähenes 33%, haiguslehtede arv 40% ja haiguspäevade arv 29%.
  • Madalapalgalised ja madalamal sotsiaalsel positsioonil olevad töötajad vähendasid haiguspäevade arvu kõige enam. Seda võib pidada reformi negatiivseks mõjuks, sest tõenäoliselt oli nende puhul haiguslehe võtmata jätmine suures osas tingitud majanduslikest põhjustest – kartusest sissetuleku vähenemise ja töökoha kaotuse ees – ning vähem reformi distsiplineerivast efektist. Piiratud võimalus kasutada haiguslehte võib tulevikus avaldada ebasoodsat mõju tervisele.
  • Haiguse tõttu töölt puudumise peamised riskitegurid Eesti töötajatel olid kehv hinnang oma tervisele, krooniline haigus, madal haridustase ja  rahulolematus tööga.
  • Haiguse tõttu töölt puudumiste seaduspära hinnates leiti, et kõigi töötajate hulgas oli haiguslehe kasutajate osakaal naiste seas suurem kui meeste seas, samuti oli naiste haiguspäevade ja haiguslehtede arv suurem kui meestel. Haiguslehe kasutamisel esines U-kujuline jaotus: selle kasutajate arv oli suurem noorte ja vanemate töötajate seas võrreldes keskealistega.
  • Noored inimesed kasutasid  võrreldes keskealistega rohkem haiguslehti, haiguslehe kestus suurenes vanusega; sotsiaalse positsiooni järgi vaadelduna olid sinikraede haiguslehed märkimisväärselt pikemad kui valgekraedel.

Reporter Nils Niitra

Allikas: postimees.ee

 

Tagasi
Eestis kiputakse sageli haigena tööle minema
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks