Avaleht / Uudised

Mamo kohvikute erilised töötajad

29.05.2017


„Meie organisatsioon on lame nagu praemuna,“ ütleb Mamo kohvikute omanik Margit Härma, kelle kohvikutes töötavad erilised inimesed – inimesed, kel on erivajadused, olgu nendeks siis psüühilised, neuroloogilised, sotsiaalsed või vaimsed erivajadused.

„Selline vedelat tüüpi organisatsioon võimaldab paindlikku tööde jagamist. Meil ei ole kombeks joonistada kandilisi kaste, kuhu siis mittekandilisi inimesi sisse suruda, vaid meil võivad tööülesanded käia käest kätte vastavalt vaimsetele võimetele, keeleoskusele, vanusele. See on võimalik siis, kui organisatsioon pole hierarhiline,“ räägib ta.

Esimese Mamo kohviku avas Margit Härma 2009. aastal ja üsna alguses liitus meeskonnaga kuulmispuudega inimene, kelle töö nõuab ka näiteks telefoniga rääkimist.

„Ta alustas meil külma köögi üksuses kõige madalamalt astmelt ja on jõudnud nüüd vastutavale ametikohale, kus planeerib ja tellib toidukoguseid. Areng on olnud arvestatav,“ nendib Härma. „See on saanud aga võimalikuks tänu sellele, et telefoni teel esitatud tellimusi aitavad tal vastu võtta teised töötajad.“

Tee erisuste mõistmiseni

Toitude tellija ja planeerija pole aga ainus puudega töötaja Mamo organisatsioonis. 40 töötajast on firmas olnud kõige rohkem erivajadustega inimesi 4, kuid ka ülejäänud kollektiiv on väga eriline nii oma  vanuse, kultuurilise kuuluvuse kui rahvuse suhtes. Näiteks on kohvikus töötaja Ghanast.

„Mind on kõige rohkem liigutanud see, kui meie asutusse tuli tööle varastamise eest vangis olnud noormees ja terve meie meeskond oli suuteline omaks võtma suhtumise, et me ei eelda, et ta meie tagant varastaks. Ja see õnnestus meil!“ rääkis Härma, kelle sõnul on olnud tee erisuste mõistmiseni ka nende ettevõttes pikk, kuid samm-sammult on asjad laabunud ja erivajadustega inimesed omaks võetud. „Kui uskuda oma inimestesse, lasta neil harjuda ja rääkida lahti nende hirmud, siis võivad nad üllatada suuremeelsusega. See kõik vajab aga tippjuhi panust, selget sõnumit.“

Sügava vaimse puudega inimene töötab Mamos aga abilisena – tema ülesanne on koristada saali ja pesta nõusid. Vahel paneb ta kokku salvrätist, noast ja kahvlist pakikesi. Kui aga ühel ettevõtte ühisüritusel tuli pimedas taskulampide valgel läbida ronides seiklusrada, siis käis ka tema selle läbi – üks instruktor oli ees, teine taga; töötajad all julgustamas ja plaksutamas. „Usun, et kogemuse ja emotsiooni said sealt kõik kogu eluks,“ ütleb Härma, kes on osanud luua ühtse ja üksteist toetava meeskonna, kus n-ö kaadri voolavus on väga väike.

Härma sõnul võib ülemusel olla soov ja mõistmine, et erinevates inimestes on peidus erinevad võimed, kuid tal on vaja see oma meeskonnale maha müüa. „See on kõige suurem töö,“ nendib ta ja lisab: „Väga palju oleneb sellest, kui kindlameelsed on keskastme juhid, ja kui kindlalt on nad valmis seisma oma eriliste inimeste eest teiste töötajate ees. Kui ei ole konsensust, et me aktsepteerime nende erisusi, siis ei tule midagi välja. Ja see ei käi mitte ainult puuetega inimeste kohta, vaid kõigi erinevuste kohta, olgu need siis rahvuse, kultuuri, soolise sättumuse vm osas.“

Abiks tööandjale

Ettevõtja, turundaja ja tervisliku toidu propageerija hinnangul on Eesti ärikliima aga nii karm, et ettevõtte juhil pole aega mängida, eksida, katsetada. Samuti ei tasu Härma hinnangul ka tarbija maailmaparanduslikku missioonitunnet üle hinnata. „Tarbija on väga aja- ja hinnatundlik. Kui ta teab, et ettevõttes töötavad puuetega inimesed, siis see ei pane teda rohkem ostma. Ja kui ta peab näiteks kolm korda kauem oma tellimust ootama, siis ta lihtsalt ei tule rohkem. Panna aga leti taha erivajadusega inimese kõrvale teda abistama veel üks töötaja, seda ei jaksa keegi kinni maksta,“ nendib Härma, kelle sõnul on aga riigis asjad ka palju muutuma hakanud.

Töövõime reformi üks osa on just aidata erivajadustega inimestel tööellu sulanduda. Selleks sulandumiseks on ette nähtud mitmeid võimalusi, mille riik kinni maksab: tugiisik, kes aitab juba töövestlusel ning hiljem tööülesannetest aru saada; kogemusnõustamine, mille puhul jagab oma kogemusi sarnase erivajadusega inimene; tasuta abivahendid töö tegemiseks; psühholoogiline nõustamine, et uues olukorras paremini hakkama saada; töökoha kohandamine, et puudega inimene pääseks tööle ja et tal oleks võimalik oma ülesandeid täita; ühepäevane proovitöö, kus inimene saab veenduda, kas see töö talle üldse sobib; tööpraktika, et õppida töötamiseks vajalikke oskusi; palgatoetus tööandjale.

Vaata lisainformatsiooni tööturuteenuste kohta Töötukassa kodulehelt.

Autor: tooelu.ee

Foto: Mamo

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks