Avaleht / Uudised

Elektrioht – nähtamatu, kuuldamatu

07.03.2017


Elektrioht on väga kaval oht – nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu. Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega.

Elekter on küll iseenesestmõistetav ja oluline elu osa, kuid tavainimene tema nüanssidest suurt ei tea. Elekter on lihtsalt elekter. Elektripaigaldisi reguleerivaid standardeid on aga ligikaudu 400.

„Juba see number annab aimu elektripaigaldiste mitmekesisusest. Igale elektripaigaldisele ja -seadmele tuleb läheneda personaalselt konkreetse objekti vajadusi silmas pidades, et elektripaigaldise töö oleks katkematu ning kasutajale ohutu,“ ütleb OÜ Tamrex Ohutuse projekteerija, elektrikäitudega tegelev Indrek Grünberg, Tema sõnul ei pruugi isegi üks elektrik teada teise elektrivaldkonna nõudmisi. „Nii tuleb ette, et mitu spetsialisti või isegi erinevad firmad kontrollivad ühte elektripaigaldist.“

Salakaval pikendusjuhe

Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel. Grünbergi sõnul on neil nõudmistel ka kindlad põhjused.

„Kuigi tundub, et elektripaigaldises midagi ei liigu, käib seal nähtamatu elu – elektronide liikumine. On ühendusi, mis ajapikku nii öelda väsivad, näiteks on praegugi veel kasutusel 15–20 aastat tagasi paigaldatud alumiiniumist elektrikaablid. Alumiinium on aga juba iseenesest pehme materjal ja ajapikku annavad nad klemmi all olles järele ning neid ühendusi tuleb pingutada,“ selgitab ta. „Ka elektrikilp võib pealtnäha olla tehniliselt korras, aga näiteks valesti koormatud, mistõttu võivad ühendusklemmid üle kuumeneda. Üle kuumenevaid ühendusi ja komponente aitavad tuvastada termokaamerad.“

Elektriõnnetused jagunevadki kaheks: elektrilöögi ja liigtemperatuuri tõttu toimuvateks õnnetusteks. Ja õnnetus võib tulla teinekord sealt, kust seda ei oskagi oodata – näiteks tavalisest ja täiesti tervest pikendusjuhtmest.

„Kui kasutada 50-meetrist trumlile keritud pikendusjuhet ja sinna mõni võimsam tarbija ühendada, kuumeneb lahtikerimata pikendusjuhe üle. Mobiililaadija veel tulekahju ei tekita, kuid kui ühendada lahtikerimata pikendusjuhtmega 2 kW soojapuhur, on tuleoht juba olemas. Ohutuse mõttes tuleb trummel pikendusjuhe kindlasti ka siis lahti kerida, kui seda kogupikkuses vaja ei lähe,“ õpetab Tamrexi spetsialist.

Elektritraumade põhjused

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi dotsendi Raivo Teemetsa andmetel on tüüpilised elektritraumade põhjused:

  • elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine – lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus;
  • mittekorras elektriseade või -tööriist – lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine;
  • kaitsevööndi nõuete mittetäitmine – eelkõige omavolilised tööd valdaja loata;
  • muu – metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel.

Indrek Grünbergi sõnul on ta näinud ettevõtetes inimesi sellistel redelitel elektritöid tegemas, mille peale ise ei julgeks niisamagi ronidagi. „Elektritöid tehakse tihti kõrgustes, näiteks ripplagede peale on peidetud palju ühendusi ja elektriseadmeid. Kui siis jalgealune on seal kõrgel ebakindel, võib lisaks kukkumisele puutuda ka vastu pinge all olevaid ühendusi ja saada elektrilöögi,“ ütleb ta.

„Oluline on ka see, et katkised elektriseadmed kõrvaldataks nii, et need ei satuks enam kasutusse. Näiteks katkist akulaadijat ei tohiks lihtsalt sahtlisse vedelema jätta – kui kolleeg selle vooluvõrku ühendab, siis heal juhul rakenduvad kaitselülitid elektrikilbis, halvemal juhul võib ta saada aga elektrilöögi,“ rõhutas Grünberg.

Autor: tooelu.ee

Foto: PM SCANPIX BALTICS/Toomas Huik

Tagasi
Elektrioht – nähtamatu, kuuldamatu
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks