Avaleht / Uudised

Jagamismajanduses ei laiene teenusepakkujaile töötaja õigused automaatselt

28.02.2017


Eestis on populaarsust kogumas jagamismajandusel põhinev ettevõtlusvorm, tuntuimad selles vallas on Taxify ja Uber. Teenuse pakkumine toimub inimeselt inimesele ning vahendamiseks on loodud koostööplatvorm, mis muu hulgas paneb teenusepakkujaile ette õiguslikud piirid.

Eesti Jagamismajanduse Liidu esimehe Hannes Lentsi sõnul eelistavad asjaosalised ise üha enam kasutada koostöömajanduse mõistet. Mõte aga jääb samaks – teenusepakkujat käsitleb liit kui ettevõtjat, mitte töötajat. Seda isegi juhul, kui teenusepakkuja on eraisik ilma juriidilise kehata.

„Praktiliselt mitte ükski koostöömajanduse platvorm ei käsitle eraisikutest teenusepakkujaid töötajatena. Seaduses sätestatakse spetsiifiliste võlaõiguslike suhete kohta vähe ning koostöötingimused lepitakse kokku omavahelises lepingus,“ lisas Hannes Lents.

Millised on teenusepakkujate sotsiaalsed garantiid?

Tööõigus ja sotsiaalõigus on vajalik selleks, et tööd tegevad inimesed võiksid loota sotsiaalsetele garantiidele nagu ravikindlustus, pension või töötuks jäämise korral töötuskindlustus. Reeglina on kõik tagatised sisse kirjutatud töölepingutesse, erandiks on jagamismajanduse tüüpi teenuse osutamine, märkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

„Jagamismajanduse puhul tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas teenust osutav eraisik vajab sotsiaalseid garantiisid ning kui vajab, siis kas ja kuidas või mis ulatuses need talle tekivad. Üheks võimaluseks oleks näiteks sotsiaalsete garantiide võimaldamine erakindlustuse vormis. Eriregulatsioone jagamismajandusele ei ole, sest paljudel juhtudel on sisuliselt ikkagi tegemist teenuse osutamisega, mida erinevates riikides reguleerivad erinevad seadused. Eestis näiteks lepingutingimuste osas võlaõigusseadus. Kuid tegemist võib olla ka varjatud töösuhtega, sel juhul peab rakenduma juba tööõiguse regulatsioon,“ sõnas Meeli Miidla-Vanatalu.

Kes vastutab töökeskkonna eest?

Meeli Miidla-Vanatalu sõnul lasub vastutus töötaja tööohutuse eest klassikalise töösuhte puhul tööandjal. Kui töötamist võimaldanud ettevõtte esindaja kinnitab inimesega töölepingulise suhte, siis on ta kohustatud täitma ka kõiki töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ette nähtud kohustusi, sealhulgas tegelema töötaja juhendamise ja väljaõpetamisega, tutvustama töökeskkonna ohutegureid ning vajadusel soetama töötaja tervise kaitsmiseks vajalikke kaitsevahendeid.

„Kui aga töötamise registrisse on tehtud kanne, et tegevus toimub muu võlaõigusliku lepingu alusel ehk siis teenuse osutamisena käsundus- või töövõtulepingulise suhte raames, siis tuleb töö tegijal sellest aru saada nii, et ta on ettevõtja, kes pakub teenust ja vastutab oma tegevuse eest täiel määral ise,“ selgitas Meeli Miidla-Vanatalu.

Sarnane on reegel ka jagamismajanduse puhul. Kui teenuse osutaja otsustab ise, mil viisil, kus kohas ja kuidas ta teenust osutab, siis vastutab ta ka ise oma ohutuse eest.

Eesti Jagamismajanduse Liidu esindaja Hannes Lents on seisukohal, et kuna koostöömajandusplatvormide kaudu teenuse pakkujad pole töötajad, ei laiene neile tööandja ja töövõtja poolsed seaduses sätestatud õigused ja kohustused, nende hulgas töökeskkonda puudutav. Küll aga reguleeritakse koostöömajandusplatvormide puhul vastastikusi õigusi ja kohustusi omavahelises lepingus sõlmitud kasutustingimuste kaudu.

Hannes Lentsi sõnul ei saa alahinnata platvormide endi soovi pakkuda teenusepakkujatele omapoolset tuge. „Koostöömajanduseplatvormide edu ja jätkusuutlikus sõltub muuhulgas olulisel määral teenusepakkujate arvust ja teenuse kvaliteedist. Platvormiga liitumine ning sealt lahkumine on lihtne ja kiire ning teenusepakkuja eelistab seda platvormi, mis pakub paremaid tingimusi. Platvormid pingutavad, et tagada oma teenuse pakkujate heaolu, kuid isik ei saa loota ega eeldada midagi, milles pole kasutustingimustes või muudes lepingutes kokku lepitud,“ sõnas Lents.

Kas järelevalve on vajalik?

Tööinspektsioonil ei ole eraldi eesmärki kontrollida jagamismajandusse kaasatud ettevõtjaid või teenuse osutajaid. Kuid selline eesmärk võib tekkida näiteks kaebuste pinnalt või kui töötegijateks on alaealised ning tekib kahtlus, et nende õigusi on rikutud.

Tööinspektsiooni sekkumine on kindlasti vajalik ka juhul, kui toimub õnnetus, mille tagajärjeks on töötegija raske vigastus või surm. Selles olukorras hakkab Tööinspektsioon hindama juba poolte vahel aset leidnud õigussuhte olemust ning kui sellel on töösuhtele omased tunnused, siis võetakse tarvitusele juba seadusega ettenähtud meetmed.

Mõnetine rahvusvaheline kogemus hakkab samuti tekkima – näiteks sõidujagamisteenust vahendava Uberi juhid on kohtusse pöördunud nii USA-s kui ka Suurbritannias, Euroopa Kohtult on nõu küsinud ka Hispaania ja Prantsusmaa kohtud. Selliste kaasuste puhul ongi kõige enam vaatluse all küsimus, et kas teenusepakkujale laienevad töötaja õigused. Ka Eesti platvormide puhul peaksid teenusepakkujad hoolikalt jälgima sõlmitava lepingu punkte, mis puudutavad sotsiaalseid garantiisid.  

Autor: tooelu.ee

Foto: Liis Treimann, PM/Scanpix Baltics

Tagasi
Jagamismajanduses ei laiene teenusepakkujaile töötaja õigused automaatselt
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks