Avaleht / Uudised

Tuleohutus algab enesekontrollist

21.12.2016


Ettevõttes pidevalt tööle hakkavad automaatsed tuletõrjesignalisatsioonid on kui osa loost, kus karjapoiss hüüdis nalja pärast „hunt tuleb, hunt tuleb!“ ja keegi ei võtnud teda tõsiselt. Ühel päeval tuli aga hunt päriselt, karjapoisi hüüdmist ei uskunud enam keegi ja hunt murdis karja maha.

Tuletõrjesignalisatsiooni valehäire tõttu väljasõit on päästjatele üks sagedasemaid sündmusi, sest andurid hakkavad tööle eri tegurite mõjul. Igat häiret tuleb aga võtta tõsiselt. OÜ Tamrex Ohutuse tuleohutusosakonna juhataja Margus Oberschneider näeb korralikult hooldamata automaatse tuletõrjesignalisatsiooni puhul probleemi ülisuures konkurentsis.

Hooletud hooldajad

„Tohutu konkurents on viinud selleni, et kõige odavama pakkumise teinud firma müüb ainult allkirja hoolduspäevikusse,“ nentis ta, tuues välja ka teise probleemse koha – ebakvaliteetsed ja õigesti hooldamata tulekustutid. „Erinevate  kvaliteedi tasemetega tulekustutite müük Eestis ning tulekustutite asjatundmatu kontroll ja hooldus on väljunud igasuguse mõistlikkuse piiridest ja võtnud sellise ulatuse, et on halvendanud järsult tuleohutusalast olukorda Eestis. Kontrolli asemel müüvad hooldajad kontrollkleebiseid.“

Tuleohutusosakonna juhataja sõnul kontrollivad tulekustuteid tihti inimesed, kel puuduvad teadmised, kuidas seda teha. „Kui manomeetri osuti on rohelisel, ei tähenda see veel, et kustuti on korras ja töötab ja sellele võib kleepsu peale panna – paljusid tulekustuteid ei saagi ilma hooldustoiminguid tegemata kontrollida. Hoone sisetingimustes olevaid kustuteid tuleb kontrollida iga kahe aasta tagant, kuid näiteks paljude odavate  kustutite puhul ei olegi võimalik tavapäraste kontrolltoimingutega tagada tulekustutite töövalmidus, vaid kontrolli asemel tuleb teha hooldustoimingud. Kuid seda kahjuks ei tehta ja nii satuvadki ringlusse kustutid, millest ei pruugi tulekahju korral abi olla,“ selgitas Oberschneider. Asjatundlikku teavet tulekustutite ja teiste tuleohutuspaigaldiste ning nende hoolduse ja hooldajate kohta saab Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu kodulehelt.

Tuleohutuse enesekontroll on kohustuslik kõigile

Tulekustutite ja tuletõrjesignalisatsiooni korrasoleku tagamine on vaid üks osa tuleohutuse enesekontrollist, mida 2010. aastast alates peavad tegema kõik asutused ja ettevõtted. Lisaks näeb 2012. aastast kehtiv määrus ette ehitised, milles asuvad asutused peavad enesekontrolli aruande esitama kord aastas oma piirkonna päästekeskusele. Need on ehitised, kus viibib palju inimesi, kus võib tekkida suur varaline kahju või kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht.

Nendeks on näiteks kaubanduskeskused, koolimajad, kontserdisaalid, kõrghooned, hotellid; põlevmaterjali ladustavad tööstus- ja laohooned, kuid ka elutähtsat teenust tagavad ettevõtted, nagu elektri-, soojus-, telekommunikatsiooni-, vee- või kanalisatsioonivarustust tagavad ettevõtted; ka ettevõtted, kus toimub tule- või plahvatusohtlik tegevus või hoiustatakse tuleohtlikke vedelikke või gaase või kui ehitises on raske teha kustutus- ja päästetöid.

Ettevõtted, kes peavad esitama enesekontrolli tuleohutusaruande, peavad koostama ka tulekahju korral tegutsemise plaani ning korraldama kord aastas evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse. Tuleohutusaruanne on hoone valdajale justkui juhis, kust ta näeb,  millele tuleb oma ehitises tuleohutuse kontrollimisel tähelepanu pöörata.

Allkiri ei asenda koolitust

Kõigil asutustel ei ole küll kohustust aruannet esitada, kuid Oberschneideri sõnul peaks kõik asutused koostama enda tarvis nii asutuse tuleohutuskorralduse kui ka objektipõhise tulekahju korral tegutsemise plaani. Ta rõhutab, et need mõlemad tuleb koostada vastavalt konkreetsele ettevõttele, mitte kopeerida teiste järgi. Kuidas plaan töötab, sellest annavad aimu õppused.

„Kui plaan ei tööta, siis tuleb seda nii kaua tuunida, kuni see töötab,“ selgitas Oberschneider, kelle sõnul pole aga ka töötavast plaanist mingit kasu, kui töötajatele pole seda tutvustatud. Kui nad ei tea, kus asuvad tulekustutid ja häirenupp, kuidas neid kasutada, millised on evakuatsiooniteed, millise signaali peale tuleb evakueeruda jne.

Kuigi väiksematel ettevõtetel on õigus ise otsustada, kui tihti ja kuidas oma töötajaid koolitada, siis Oberschneideri hinnangul ei piisa vaid dokumendi kätteandmisest ja sellele allkirja küsimisest. „Vastutustundlik juht teeb koolitusi vähemalt iga kahe aasta tagant ja igale uuele töötajale,“ ütles ta ja tõi näiteks juhuse, kus inimesed jõudsid küll õppuse käigus evakuatsioonitrepikojani, kuid ust katsudes tundus neile, et see on lukus ja nad pöördusid tagasi. „Inimesed ei teadnud, et tulekahju korral tekitatakse evakuatsioonitrepikotta ülerõhk, mistõttu uksed käivad tunduvalt raskemalt kui tavaliselt.“

Foto: Margus Ansu PM/SCANPIX BALTICS

Autor: tooelu.ee

 

Tagasi
Tuleohutus algab enesekontrollist
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks