Avaleht / Uudised

Hooldustööde tegijad on teistega võrreldes suuremas õnnetusohus

18.01.2013



Hooldustööd töökohal on olulised, tagamaks seadmete töökindlust, ohutust ja pikka kasutusiga ning loomaks turvalist töökeskkonda. Hoolduse puudumine või puudulikkus võivad põhjustada ohtlikke olukordi, õnnetusjuhtumeid ja terviseprobleeme, mis teeb hooldusest suure riskiga tegevusala.

Hooldustöid tehakse kõigis sektorites ja töökohtades ning seetõttu võivad hooldustöötajad kokku puutuda mitmesuguste ohtudega rohkem kui teised töötajad.

EUROSTATi hinnangul on Euroopas ligikaudu (olenevalt riigist) 15–20% kõigist tööõnnetustest ja 10–15% kõigist hukkunutega tööõnnetustest seotud hooldustöödega. Hooldus, remont, häälestamine ja seadistamine oli neljandal kohal kümne kõige suurema tööõnnetustes hukkunutega arvuga tööprotsessi seas aastatel 2003–2005. Tööõnnetusi toimub üha rohkem remondi, hoolduse, puhastamise, kohandamise jms ajal, mitte tavalise tegevuse käigus.

2005. aastal Prantsusmaal tehtud uuringu kohaselt kasutatakse allhankelepinguid kõige enam hooldustöödel. Prantsusmaa tööõnnetuste andmebaasist nähtub, et 2002. aastal olid hooldustöötajad allhangetega seotud tööõnnetustes kannatanute hulgas ehitajate järel teisel kohal.

Hispaania töötingimuste riikliku uuringu (2007) tulemuste analüüsist selgub hooldustöötajate suurem kokkupuude müraga ning kohtvibratsiooni ja üldvibratsiooniga kui teistel töötajatel. Samuti võivad nad kokku puutuda ohtlike ainete, aurude ja suitsuga.

Ligikaudu 25% elektritraumadest põhjustavad kaasaskantavad elektriseadmed. Seadmete defektsed juhtmed põhjustavad ligikaudu 2000 tulekahju aastas. Selliste õnnetusjuhtumite ja tulekahjude peamine põhjus on puuduv ülevaatus ja hooldus.

Hooldustööde iseloomulike ohtude ja riskide hulka kuuluvad töötamine ilma tööprotsessi katkestamata ja masinate vahetus läheduses. Seadmete tavaliselt käitamisel on õnnetusi põhjustava inimliku vea tõenäosus tänu automatiseerimisele väike. Hooldustööde tegemisel ei saa seevastu töötaja vahetut kokkupuudet masinaga oluliselt vähendada. Hooldus on tegevus, kus töötajad peavad masina tööprotsessiga tihedalt kokku puutuma.

Hooldus tähendab sageli ebaharilikku tööd, tavapäratuid ülesandeid ning hooldustöid tehakse tihti erandlikes tingimustes, nt suletud ruumis. Hooldustöödel esineb tüüpiliselt nii lahtivõtmist kui ka kokkupanemist, sageli on masinad keerukad. Sellega võib kaasneda inimliku vea suurem risk, mis omakorda suurendab õnnetuste riski.

Allhankijad satuvad õnnetustesse tihemini

Hooldustööd tähendavad ülesannete ja töökeskkonna muutmist, eelkõige lepinguliste töötajate korral. Alltöövõtt on tööohutuse ja töötervishoiu seisukohalt ohtu suurendav tegur – paljud õnnetused ja vahejuhtumid on seotud allhankija tehtava hooldusega. Kiirustades töötamine on samuti hooldustöödele iseloomulik, eelkõige kui hooldamise tõttu on protsess seisatud või tegu on oluliste remonditöödega.

Et hooldustöid tehakse kõikides sektorites ja töökohtadel ning hooldus hõlmab mitmesuguseid ülesandeid, on see seotud mitmesuguste ohtudega. Korrapärane hooldus on oluline töökoha ohtude kõrvaldamisel ning ohutumate ja tervislikumate töötingimuste tagamisel. Hoolduse puudumine või puudulikkus võib põhjustada raskeid ja hukkunutega õnnetusi ning terviseprobleeme. 

Enamlevinud põhjused on järgmised:

  • Defektsed elektripaigaldused (juhtmed, pistikud, seadmed), mille tagajärjeks on  elektrilöök ja põletused, tulekahjud, tule- või plahvatusohtlike gaaside süttimine.
  • Tõsteseadmete ebakorrapärane kontrollimine ja hooldamine, mille tagajärjel on  tõsteketid mustad/roostetanud ja võivad puruneda, põhjustades raske koorma kukkumise.
  • Töö- ja käimispindade ning sõiduteede mitte hooldamine, mille tagajärjel ebatasased, auklikud, kaldu või libedad pinnad põhjustavad kahveltõstukite õnnetusi, samuti inimeste libisemist ja komistamist.
  • Ventilatsiooniseadmete puudulikul hooldusel või selle filtrite puhastamata jätmisel töökohtadel suureneb tolmuga kokkupuutuvate töötajate terviskahjustuste hulk.

Hooldustööde üksikasjad sõltuvad sektorist ja ülesannetest, kuid teatud üldpõhimõtted on samad. Tehniline hooldus peab algama nõuetekohase kavandamisega. Hinnata tuleb riske ning sellesse protsessi tuleb kaasata töötajad. Tööala tuleb julgestada, näiteks tõkete ja märkidega, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääs. Tööala tuleb hoida puhas ja ohutu, elekter peab olema välja lülitatud ja lülitid blokeeritud, masinate liikuvad osad kinnitatud, paigaldatud ajutine ventilatsioon ning tagatud ohutud liikumisteed. Hooldustöödega seotud töötajatel peavad olema nõuetekohased töövahendid ja seadmed ning isikukaitsevahendid. Asjaosalistele tuleb selgitada ohutuid töövõtteid, nad peavad neid mõistma ning õigesti kasutama. Hooldustööde lõpus tuleb kontrollida, kas ülesanne on täidetud, hooldatav seade on ohutu ning kõik hooldamisel tekkinud jäätmed eemaldatud.

Allikas: EU-OSHA 

Tagasi
Hooldustööde tegijad on teistega võrreldes suuremas õnnetusohus
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks