Avaleht / Uudised

Kõige sagedasem tööõnnetus on kukkumine

23.11.2016


21 503 tööõnnetust viimase viie aasta jooksul – 86 hukkunut, lisaks 4239 raske ja 17 178 kerge vigastusega juhtumit. Suured numbrid, mis võiks olla palju väiksemad.

Enim ehk 75% rasketest õnnetustest põhjustavad kukkumised, masina, tööriista või transpordivahendi üle kontrolli kaotamine ja juhtumid, kus inimene ise konkreetse tööülesande sooritamise käigus midagi valesti ei teegi, kuid saab pihta kas mööduva sõidukiga või masinast tuleva detailiga.

75% rasketest tööõnnetustest põhjustavad kukkumised, masina, tööriista või transpordivahendi üle kontrolli kaotamine ja juhtumid, kus inimene ise konkreetse tööülesande sooritamise käigus midagi valesti ei teegi, kuid saab pihta kas mööduva sõidukiga või masinast tuleva detailiga.

„Kui suudaksime vähendada kas või ainult kukkumisega seotud tööõnnetuste osakaalu, väheneks raskete tööõnnetuste arv Eestis rohkem kui kolmandiku võrra. Ning kui meil õnnestuks vähendada ka masinate ja tööriistade üle kontrolli kaotamist, oleksime mõjutanud kokku juba rohkem kui pooli rasketest juhtumitest,“ ütleb Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.

Reisbergi sõnul on võimalik pöörata raskete tööõnnetuste statistikat langusesse, kui järjekindlalt hoida tähelepanu kukkumiste ärahoidmisel, masinate ja käsitööriistadega töötamise ohutusel ning järgida käsitsi ja tõstukitega materjalide teisaldamise nõudeid. Enim juhtub neid õnnetusi just ehituses, metallitööstuses, veonduses ja laonduses ning puidutööstuses.

Õnnetusterohkem valdkond – ehitus

Statistika põhjal on õnnetuste poolest jätkuvalt esikohal ehitus – ja paraku 2015. aastal suure tõusva trendiga. Metalli- ja transpordiettevõtetes 2015. aastal raskete tööõnnetuste arv vähenes, kuid pole teada, kas see on jätkuv trend.

Ehituses on vähenenud tasapinnal kukkumised, kuid samas kasvanud kõrgelt kukkumiste arv. 2015. aastal oli märgatavalt rohkem kukkumisi tellingutelt ja redelitelt, eriti just A-redelitelt. Ning puidutööstuses, mis teeb enim muret masinatega õnnetuste suure hulga tõttu, on ka kukkumiste arv kasvamas.

„Redelid, tellingud ja muud tööpinnad peavad olema ohutult paigaldatud ja töökorras. Jälgida tuleb, et töötajatel ei oleks võimalik kõrgelt kukkuda. Töötajate liikumistrajektooridel ei tohiks olla juhtmeid ja esemeid, mille otsa on võimalik komistada,” soovitab Rein Reisberg.

„Tööriistade ja masinate käsitsemise osas saab palju ära teha tööandja, kel on voli nõuda, et tema ettevõttes ohututest töövõtetest kinni peetaks,“ lisab Reisberg, „kuid ka töökorralduslikult annab kindlasti ehitusplatsidel vältida juhtumeid, kus ühe töötaja tegevuse tõttu saab kannatada teine töötaja.“

Juhtumid statistikanumbrite taga:

  • Töötaja kõndis kraana töökabiini platvormil, kuid libises ja kukkus kahe meetri kõrguselt alla.
  • Selle asemel, et ronida kahe meetri kõrgusel asuvalt tööplatvormilt alla ja uuesti teisele, otsustas töötaja hüpata. Kuid hüpe ebaõnnestus – ta kukkus ja murdis jalaluu.
  • Töötaja hakkas redeli pealt alla tulema. Jalg libises, töötaja kaotas tasakaalu ja kukkus umbes kahe meetri kõrguselt.
  • Töömees libises redelilt ja vigastas vasakut labakätt klaasiga ja nina redeliga.
  • Ehitusobjektil läksid ehitusplaadid katki, ehitaja kaotas tasakaalu ning kukkus näoli betoonile.

Autor: tooelu.ee

Foto: Freeimages.com/Tory Byrne

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks