Avaleht / Uudised

Mida töölepingu sõlmimisel veel tähele panna?

04.11.2016


Mis on tööleping? Töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle töötingimused.

Selline kokkulepe kõlab nii lihtsalt ja iseenesestmõistetavalt, et selle kirjapanek tundub olevat puhas formaalsus. Seetõttu ei pööratagi alati piisavalt tähelepanu sellele, mis ja kuidas töölepingusse kirja saab. Leping muutub aga oluliseks siis, kui tööandja ja töötaja asjadest enam ühtmoodi aru ei saa või suhted sassi lähevad ning tekib soov õigus jalule seada töölepingu abiga. Kuigi töölepingu puudumine ei tee töösuhet olematuks (töösuhe algab tööle asumisega), on hilisemate vaidluste korral siiski lihtsam, kui tööleping on olemas.

Tööülesanded selgeks

„Noorel inimesel on ilmselt hea meel, et ta saab tööle ja et lepingus on kirjas palganumber. Suurt rohkem ei oskagi ta tahta, sest kogemusi ju pole,“ tõdeb koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa, kes sõlmis oma esimese töölepingu töötajana 1987. aastal. Ta möönab, et hakkas ka ise töölepingute sisusse alles siis põhjalikumalt süüvima, kui oli tegevjuht. „Siis muutus oluliseks selgeks teha, millised kokkulepped oleks olulised lepingusse panna.“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul tekib väga palju vaidlusi tööülesannete pärast, mida tööandja ja töötaja tõlgendavad erinevalt. „Koristajana tööle võetud inimene arvab, et tema ülesanne on ainult põrandaid pesta ja tolmu võtta, tööandja eeldab aga, et ta peaks lükkama ka kärusid,“ toob ta näite. „Tihti on ülesannete kirjeldus väga pikk ja need on mõistlik panna hoopis ametijuhendisse, millele tuleb siis töölepingus viidata.“

Ka Tallermaa sõnul on ta tööandja poolt lepinguid koostades pidanud kõige rohkem jälgima töö sisu kirjeldust ning seda eriti firmades, mis on kiiresti kasvanud. Ta meenutab tööd ühes reklaamiagentuuris, kus alul tegid kõik kõike ja asjad said tehtud. „Firma kasvades oli aga ühel hetkel kõigil tuli takus ja inimesed ülekoormatud. Siis hakkasimegi uurima, miks see nii on. Selgus, et vahel tegi asju üks, vahel teine ja vahel ei teinud keegi. Ei olnud täpseid ametijuhendeid. Töölepingut või ametijuhendeid on vaja juba sellepärast, et kõik tööülesanded saaksid jaotatud, et tööandja saaks aru, mis ülesanded tal täita on vaja ja kui palju töötajaid on vaja,“ nendib Tallermaa.


Töölepingu aluseks on töölepingu seadus

Tööleping on niivõrd oluline dokument, et tal on lausa oma seadus – töölepingu seadus, kus on kirjas 12 punkti, mida tööleping kindlasti peab sisaldama:

  1. tööandja ja töötaja andmed,
  2. tööle asumise aeg,
  3. töötaja ametinimetus
  4. tööülesannete kirjeldus või viide töökorralduse reeglitele,
  5. tööaeg,
  6. töökoht,
  7. töö eest makstav tasu, palgapäev ja kinni peetavad maksud,
  8. muud kokku lepitud hüved (näiteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms),
  9. puhkuse kestus,
  10. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad,
  11. viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele,
  12. viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Lisaks võib leping sisaldada ka eritingimusi, kui neis on kokku lepitud (nt katseaja lühendamine, summeeritud tööaja kohaldamine, töösuhte tähtajalisus jne).

Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Vaid üks tingimus, mida tööandja ühepoolselt lepingus muuta saab, on tööaja algus ja lõpp. Kuid sedagi alles siis, kui on kaalunud ja võrrelnud töötajate ja ettevõtte huve ja vajadusi.


Tühised punktid

Töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul tasub aga teada, et iga töölepingusse pandud punkt ei pruugigi kehtida. Tihti lõpeb tööülesannete loetelu klausliga „ja täidab vajadusel muid ühekordseid ülesandeid“.

„Kui tööandja annab töötajale korraldusi, mis ei ole seotud tema tööülesannetega, ei pea töötaja neid täitma, olgugi et selline punkt on kirjas lepingus või ametijuhendis. Tööülesannetega mitte seotud korraldusi võib tööandja anda vaid siis, kui tegemist on hädaolukorraga. Ja hädaolukord ei ole üldjuhul tavapärane asendamise vajadus. Hädaolukorra all mõistetakse siiski olukorda, mis tekib vääramatu jõu tagajärjel,“ selgitab Anni Raigna.

Samas tuleb teada, et töötaja peab täitma ka neid kohustusi, mida töölepingus või ametijuhendis märgitud ei ole, kuid mis tulenevad töö iseloomust. Raigna sõnul võib alluvussuhte puhul olla oluline kirja panna ka see inimene, kes igapäevaselt tööülesandeid andma hakkab.

Sama möönab ka Tallermaa. „Kaubanduskettide personalijuhid on kurtnud, et pärast 2000. aastat sündinute põlvkonnaga on vanematel juhtidel raske hakkama saada – noored ei ole harjunud, et ülemused jagavad neile käske ning nad peavad neid täitma. Öeldakse, et töölepingus ei ole seda kirjas. Suurtes organisatsioonides teebki personaliosakond lepingu, kus on kirjas, et tööülesandeid annab otsene juht,“ räägib ta.

Hüved ja kohustused

Lepingusse tuleb üldjuhul kirja panna need asjad, mida ei ole seadustes kirjas. Tallermaa meenutab ühes ettevõttes sõlmitud lepinguid, kus oli kirjas, et puhkuse ajal makstakse töötajale puhkusetasu, mis on võrdne tema 1,5 kuu palgaga. „Tööandja lubas oma töötajatele peale puhkamise puhkuse ajal endale ka rohkem võimaldada kui tavalisel kuul, see oli nagu preemia. Selline tingimus oli oluline kirja panna, et tööandja ei saaks oma lubadusest niisama lihtsalt taganeda, kui tal tuleb tuju enam sellist puhkusetasu maksta,“ ütleb ta, tuues näite ka kohustuste kohta. „Vahel paneb tööandja lepingusse ka kallimatel koolitustel osalemise tingimused, näiteks kui tööandja maksab kinni 1000-eurose koolituse, pead pärast selle läbimist töötama ettevõttes vähemalt aasta või siis varem lahkudes proportsionaalselt kompenseerima selle maksumuse tööandjale.“

Tööleping võib olla nii kirjalik kui ka elektrooniline, kuid igal juhul peab sellel olema mõlema poole allkiri. On mõistlik, kui tööleping sõlmitakse enne tegelikku tööleasumist, kuid hiljemalt tööleasumise päeval. Lepingu puudumine ei tähenda Raigna sõnul, et töötaja võiks juhul, kui töötamine enam ei meeldi, lihtsalt ära jalutada. „Ka ilma lepinguta alanud töösuhte korral tuleb tööandjale oma lahkumissoovist 30 päeva enne ette teatada, katseajal 15 päeva enne. Niisama minema jalutanud töötajalt on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist,“ hoiatab ta.

Vaata lisaks ka Tööelu portaali teemalehti:

Autor: Tööelu.ee

Tagasi
Mida töölepingu sõlmimisel veel tähele panna?

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks