Avaleht / Uudised

Saaremaa töövaidlused 2012

16.01.2013



Jälle on üks tööaasta kiirelt möödunud ning paras aeg on heita pilk tehtule. Aasta 2012 üheks märksõnaks oli kindlasti „majanduse elavnemine“ ja seda võib öelda ka töövaidluste kohta. Pea kõigis töövaidluskomisjonides üle vabariigi võib täheldada töövaidluste arvu märkimisväärset kasvu.

Kui Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjonile esitati 2011.a. vaid 133 töövaidlusavaldust, siis möödunud aastal kasvas see arv 205-ni. Saaremaa töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi ainult Saare maakonnas, vaid ka Hiiu- ja Raplamaal. Erinevalt nendest maakondadest, kus töövaidluste arv 2012 aastal jäi enam vähem 2011 aasta tasemele, kasvas see Saare maakonnas 87-lt 152-ni, hõlmates ligi kolm neljandikku töövaidluste koguarvust. Keskmiselt lahendati Saaremaal 12,7 vaidlust kuus.

Rapla maakonnas esitati töövaidlusavaldusi 2012.a. 39 ja Hiiumaal 14 (2011.a. vastavalt 34 ja 12).

Analüüsides vaidluste temaatikat, tuleb tõdeda, et läbi aastate ei ole selles osas olulisi muudatusi toimunud. Jätkuvalt domineerivad rahaliste nõuetega vaidlused, millele järgnevad tükk maad tagapool töölepingu ülesütlemisest tulenevad ja muud vaidlused.

Rahaliste nõuete puhul on enamasti tegemist vähemmakstud või maksmataoleva töötasu või lõpparvega. Harvemini tuleb ette haigusraha, komandeeringu päevaraha ja puhkuseraha nõudeid. Pea olematuks aga on muutunud intresside/viiviste nõuded, mida saab esitada seoses rahaliste kohustuste mitteõigeaegse täitmisega.

2012 aastal lõpetas kohapeal tegevuse mitu ettevõtet, kust töötajatel jäid rahad saamata pikema perioodi vältel ning kokku esitati töövaidluskomisjonile neist ettevõtetest ligemale 45 töövaidlusavaldust.

Suhteliselt paljudel juhtudel jäi töötajatel raha saamata ka välisriigis töötades. Nende vaidluste lahendamise teeb tihti keeruliseks see, et töölepingud kas puuduvad üldse või ei ole neis korrektseid palgakokkuleppeid. Sageli kiputakse töötasuna käsitlema ka komandeeringu päevaraha, mis ei ole aga kooskõlas seadusega.

Päevaraha ei ole töötasu ning seda saab välisriigis töötavale isikule maksta vaid juhul, kui tema põhiline töötamise koht on Eestis. Kui aga töötaja võetakse koheselt tööle mõnda teise riiki, näiteks Soome, ei saa talle päevaraha maksta, kuna tegemist ei ole töölähetusega EV töölepingu seaduse (TLS) mõttes. Küll aga tuleb sellele töötajale tagada sama töötasu, mida saavad teised selles riigis töötavad isikud sama töö eest.

Töölepingu ülesütlemisest tulenevad vaidlused moodustavad ligikaudu kolmandiku töövaidluste koguarvust, kuid samas on need tunduvalt keerulisemad võrreldes eelpool nimetatud vaidlustega. Vaidlustatud on töölepingu ülesütlemist nii töökohustuste rikkumise, katseaja eesmärgi mittetäitmise, koondamise kui ka töökohale mittevastavuse tõttu tervislikel põhjustel.

Suhteliselt suur osakaal töölepingu ülesütlemisega seotud vaidluste hulgas on sellistel vaidlustel, kus töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu TLS § 91 lõige 2 alusel, kuid tööandja ei nõustunud sellega ning pöördus töövaidluskomisjoni nõudega, tunnistada töötaja poolt eitatud  töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus tühiseks. Kõige sagedamini esinevad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajate poolt on töötasu mittemaksmine või maksmisega oluline viivitamine. Mitmel juhul on põhjusena nimetatud ka töötaja ebaväärikat kohtlemist.

Kui töölepingu ülesütlemine tööandja poolt osutub alusetuks, lõpetab komisjon töölepingu TLS § 107 lõige 2 alusel (alus tagab töötuskindlustushüvitise saamise) ning mõistab töötaja kasuks välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kui töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt osutub põhjendamatuks, loeb komisjon töötaja töölepingu lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel (ei taga töötuskindlustushüvitist) ning tööandjal on õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest.

Lisaks nimetatud vaidlustele tuli ette ka nn. tuvastamisvaidlusi, kus töötaja taotles temaga sõlmitud töövõtulepingu töölepinguks tunnistamist. Kui tööandjal puudus alus töövõtulepingu sõlmimiseks, st. töötaja ei osutanud teenust, vaid täitis oma töökohustusi tööandja alluvuses ning tööandja määras töötegemise aja, koha ja viisi, tunnistab töövaidluskomisjon töövõtulepingu tagasiulatuvalt töölepinguks.

Vaid ühel korral menetles töövaidluskomisjon 2012 aastal tööandja poolt töötaja vastu esitatud materiaalse kahju hüvitamise nõudeid. Seda on märkimisväärselt vähe võrreldes näiteks Raplamaaga, kus tööandja poolt esitatud kahjunõuetega avaldused moodustasid ligi 15% esitatud avalduste koguarvust.

Sarnase tendentsina aga hakkab kõigi kolme maakonna puhul silma see, et järjest vähem töövaidluskomisjoni otsuseid täidetakse vabatahtlikult. Ühelgi varasemal aastal ei ole töövaidluskomisjon pidanud otsustele lisama nii palju jõustumismärkeid, kui 2012 aastal, et sundtäitmist taotlev pool saaks pöörduda kohtutäituri poole.

Lisainfo:
Evi Ustel-Hallimäe, Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja
Telefon: 453 6943
E-kiri: evi.ustel-hallimae@ti.ee

Allikas: Tööinspektsioon 

Tagasi
Saaremaa töövaidlused 2012
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks