Avaleht / Uudised

Lapse töötamine eeldab suuremat tähelepanu nii tööandja kui ka lapsevanema poolt

02.11.2016


Levib müüt, et laste töölevõtmisel on sageli takistuseks liiga piiravad seadused ning liiga karmid reeglid vähendavad ettevõtjate soovi noori palgata. Tegelikult on aga ettevõtjaid, kes võtavad lapsi tööle ja seda olenemata piiravatest reeglitest.

Kahtlemata on tore, kui laps saab endale ise taskuraha teenida, arendada eluks vajalikke oskusi ning harjutada juba varakult tööelu. Kuid selle kõige juures ei saa ega tohi ära unustada lapse põhiõigusi ning ka muid ja olulisemaid kohustusi.

Kuni põhikooli lõpetamiseni on lapse esmaseks kohustuseks hariduse omandamine ja teda ümbritsevad täiskasvanud peavad tegema kõik endast oleneva, et see ka reaalselt võimalik oleks ning lapsel ei tekiks tahtmist valida näiteks kooliskäimise asemel töö, sest seal ei pea nii palju pingutama.

Siiski võimaldab töölepingu seadus vähemalt 7-aastast last tööle võtta ning reguleerib töötingimused, sõltuvalt lapse vanusest. Kehtivad seadused ja neis ettenähtud piirangud laste tööle ei ole Eesti riigisisene väljamõeldis. Tegemist ei ole ka noorte töötajate või noort palgata sooviva ettevõtte elu keeruliseks tegemiseks välja mõeldud normidega.

Miks on piiratud alaealise töötamine?

Alaealiste tööga seotud piirangud on seaduses ette nähtud ikka eelkõige selleks, et noore töötaja tervis veel enne päris tööikka jõudmist kahjustada ei saaks ning ka pikemas perspektiivis tema töövõimet ei vähendaks.

Nõuded laste tööle on kokku lepitud rahvusvahelisel tasandil, mille tingimustega Eestigi nõustunud on. Euroopa Liidu tasandil reguleerib alaealiste töötingimusi Euroopa Nõukogu 22. juuni 1994 aasta direktiiv 94/33/ EÜ noorte kaitse kohta tööl. Kuid lisaks sellele oleme nõustunud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO konventsioonide rakendamisega. Laste töötamise puhul peame lähtuma eelkõige kahest konventsioonist: töölevõetava isiku vanuse alamäär ehk konventsioon nr 138 ja lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine ehk konventsioon nr 182.

Neist esimene, vanuse alammäära konventsoon, ongi vastu võetud selleks, et tagada siseriiklikud töö- ja haridusseaduste kokkusobivus. Eestiski on probleem, et noored jätavad oma haridustee pooleli kui aduvad, et tööga rahateenimine on lihtsam kui koolis õppimine. Või töölkäimine hakkab takistama hariduse omandamist ehk õppimise jaoks või koolitunnis osalemiseks ollakse juba liiga väsinud. Sellises olukorras peab ka tööandjal olema nii palju sotsiaalset vastutustunnet, et ta julgeks noorele öelda, et tema esmakohustus on õppimine ning teeks ise ettepaneku töökoormuse vähendamiseks.

Miks mõni töö alaealisele ei sobi?

Vanuse alammäära käsitlev ILO konventsioon ja sellega kaasnevad soovitused näevad ette 12-13-aasta vanuste laste töölevõtu vaid mõningat liiki tööle. Selgitades seejuures, et lapsele sobiva kerge tööna saab käsitleda tööd, mis ei ole kahjulik lapse tervisele ja arengule, ega kahjusta laste kooliskäimist ja nende osalemist kutsealases väljaõppes. ILO soovituste kohaselt ei tohiks tööle lubatud lapse vanuse alammäär väiksem kohustusliku hariduse lõpetamise east ning igal juhul mitte alla 15 aasta. Sealt tuleneb ka Eesti töölepingu seaduses kajastuv põhimõte, et töö jaoks sätestatud vanuse alammäär peab olema seostatud töö laadiga.   Rahvusvahelisel tasandil on analüüsitud lastele töötamisega kaasnevaid ohte ning jõutud järgmistele tulemustele:

Põllumajanduses ei sobi lastele töö, millega kaasneb töötamine põllumajanduslike tööriistade ja masinatega, muruniidukite ja ketassaagide kasutamine. Lisaks ei sobi taimekatsemürkidega töötamine, kariloomade ja lammaste eest hoolitsemine, aga ka viljalõikus ja umbrohu kitkumine ning loomasööda varumine ja laadimine.

Miks siis? Kaitsmata masinad ja tööriistad, traktorite ja muude põllumajandussõidukitega töötamisel kaasneb oht ennast vigastada. Alaealiste töötamisel selliste seadmetega on kaasnenud (ka Eestis) rebendeid, haavandeid, sõrmede, jäsemete ja varvaste murrud või amputatsioon. Lisaks on oht saada kuulmiskahjustus või silmavigastus. Loomadega töötamisel võivad kaasneda parasiit- ja muud nakkushaigused, dermatiit. Taimemürkidega kokkupuutel aga kemikaalimürgistus. Ehk tagajärjed võivad olla väga rasked.

Kuid ohud ei varitse mitte ainult põllumajanduses, vaid ka näiteks teenindus- ja toitlustussektoris. Seda nii toidu käsitlemisel ja serveerimisel, riiulitele asetamisel, kui ka kassapidajana töötamisel või kastide käsitsemisel ja kandmisel. Nendes sektorites on peamiselt juhtunud õnnetused olnud seotud põletuste, elektrilöögi, sõrmede ampulteerimise või kukkuvate esemete tõttu saadud vigastustega. Kuid on ette tulnud ka redelitelt kukkumisi või raskuste teisaldamisest tingitud ülepingutusi.

Kas lapsed on siis rumalad, et nad sellistesse õnnetustesse satuvad? Ei, aga nende elukogemus on väiksem kui täiskasvanul, kes oles võib-olla suutnud tagajärge ette näha ning seda vältida. Teiseks ei saa unustada, et lapsed erinevad siiski bioloogiliselt täiskasvanud inimesest nii anatoomilise, füsioloogilise kui psühholoogilise arengu poolest nii oma kasvu kui ka muu arengu protsessi tõttu. Need erinevused muudavad nad tööohtude suhtes täiskasvanutega võrreldes tundlikumaks. Samuti võib näiteks kokkupuude mürgise kemikaaliga olla nende tervisele oluliselt laastavam kui täiskasvanule.

Eeltoodust tulenevalt ongi lapse töölevõtmine tööandja jaoks oluliselt vastutusrikkam kui juba täisealise inimese palkamine. Töölepingu alusel töö tegemine tähendab eelkõige väärtuste loomist kasu saamise eesmärgil. See tähendab, et tööandja eeldab teatud tempoga töö tegemist ning kvaliteetset tulemust. Kas alaealine ikka saab sellega iseseisvalt hakkama

Pelgalt statistiliste tulemuste põhjal saab väita, et Eesti töökeskkond ehk töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine ei ole au sees. Raskete tööõnnetuste arv järjest kasvab, 35% kõigist tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla ühe aasta. Tööõnnetuste uurimistulemused näitavad, et peamiseks probleemiks on töötaja ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.

Pidades silmas eeltoodut, on Tööinspektsiooni mure, kuidas tagada see, et tööandja alaealiste töötajate puhul ei jätaks mingil juhul läbi viimata juhendamist ja väljaõpet, mis annab eelduse ohutute töövõtete tundmiseks ja kasutamiseks. Alaealist ei tohi ka tööd tehes tekkida võivate probleemide lahendamisel üksi jätta ehk tööandja peab noore palkamisel arvestama, et tal peab olema vähemalt üks täiskasvanu, kes tööd tegevat last õpetab, juhendab, kontrollib ja vajadusel abistab ehk on tema jaoks olemas.

On ilmne, et noored on töökohal rohkem ohustatud kui suurema elu- ja töökogemusega täiskasvanud. Nad on sageli ka riskialtimad võrreldes täiskasvanutega, kuid seejuures jätab soovida teadlikkus ohutegurite mõjust. Seepärast on nende osas seatud ka suuremad piirangud ning nende tööle võtmiseks sobib ainult tööleping, sest lapse kui piiratud teovõimega isikuga ei saa sõlmida käsundus- või töövõtulepingut, mis eeldab iseseisvat vastutust osutatud teenuse eest.

Missugune töö sobib kooliealisele lapsele?

Praegu kehtiva töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja üldreeglina alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada. Siiski on mõned erandid, mil tööd võib teha ka 7 kuni 14-aastane laps.

Alaealise tööle lubamine seotud eelkõige tema vanuse ja koolikohustusega. Olgu täpsustatud, et koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Lapsel vanuses 7 kuni 12, on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana. Kindlasti ei sobi sellisele väiksele lapsele aga ajalehepakiga liiklusrohkel tänaval müügitöö tegemine või jäätisekastiga mitmeid tunde rannas müügitöö tegemine. Alaealistel vanuses 13-14 ja 15–16-aastastel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha ka muud kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.

Näiteks sobivad põllumajandustöödest marjade või puuviljade korjamine; kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine kaubandus-ja teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne raskuste käsitsi teisaldamist; laudade katmine teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne kokkupuude alkoholi- ja/või tubakatoodetega. Sobib ka käsitöö, töötamine asjaajajana ning puhastus- ja koristustööd, kus ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega.

Alaealine, kes on 15–17-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud, ehk mis ei ohusta noore tervist. Tööandja peab suutma enne noore tööle lubamist tuvastada töökeskkonna ohutegurid ja hindama riske.

Tööandja peab teadma, et kõigi alla 18-aastaste noorte tööle võtmiseks on vaja lapsevanema kirjalikku nõusolekut ning alla 15-aastaste laste osas on veel täiendavalt vajalik enne lapse tööle lubamist saada tööinspektori nõusolek.

Noorte puhul tuleb järgida ka alaealistele seatud tööaja piiranguid.

Kõige väiksemad ehk 7-12-aastased lapsed tohivad töötada ainult 3 tundi päevas. 13–14 aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada ainult 4 tundi päevas, 15-aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas ning 16–17-aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada 7 tundi päevas.

Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealistele keelatud.

Lisaks tööpäeva pikkusele peab tööandja tähelepanu pöörama ka asjaolule, et alla 18-aastane töötaja ei tohi teha tööd ajavahemikus 20.00 – 06.00. Erandiks on vaid kerged kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd, mille tegemist võimaldab töölepingu seadus südaööni.

Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega peab tööandja taotlema tööinspektorilt nõusoleku (TLS § 8).

Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.

Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale nõusoleku.

Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.

Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.

Töökasvatus algab kodust

Sotsiaalministeerium on käesolevaks ajaks algatanud töölepingu seaduse muutmise eelnõu, et muuta alaealiste töötamise reegleid paindlikumaks, siiski ei tohiks seejuures unustada, et laps vajab ka tööd tehes enam kaitset kui täiskasvanu ning seega ei saa ka piiranguid päris ära võtta.

Noorte töötamise puhul tõusetub sageli veel küsimus, kas see töö, mida laps teeb, peab alati olema töölepingu alusel ja tasu eest toimuv? Tegelikult saab ju lapses tööharjumust kasvada ka muul moel.

Kõik algab kodust ja ütleb ju ka perekonnaseadus, et kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama. See on ka töö tegemine, kuid mitte tasu eest.

Lisaks peab töökasvatus olema üks hariduse osa, integreerituna õppeprogrammi. Osaliselt on see olemas juba tööõpetuse tundidena ning kutsekoolis praktikana, kuid kindlasti annaks seda koostöös tööandjatega veelgi suuremal määral arendada, et lapsel oleks võimalik juba kooliprogrammi raames töötegemise kogemus saada.

Veel olemas vabatahtlik töö mittetulundusühingute ja sihtasutuste heaks. Kellegi abistamine annab noorele mitmeid täiskasvanu eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Seejuures tasub aga meelde tuletada, et äriühingu tegevuses lapse „vabatahtlikuna“ rakendamine on pigem lapstööjõu ärakasutamine, mis jätab talle õiguse ja võimaluse töötasu nõudeks.

Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal

Allikas: Ajakiri "Märka last" novembrikuu number.

 

Tagasi
Lapse töötamine eeldab suuremat tähelepanu nii tööandja kui ka lapsevanema poolt
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks