Avaleht / Uudised

Tööleping lisab kindlustunde

01.09.2016


Püsivalt töösuhtes olles on kõige targem sõlmida kirjalik tööleping, sest vaid see annab teistest võlaõiguslepingutest suuremad õigused, parema kaitse ja suuremad sotsiaalsed tagatised.

Lepingust peab nähtuma poolte tegelik tahe – see, milles läbirääkimisi pidades kokkuleppele jõuti. Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ei näita, mis liiki lepinguga tegemist on. Kuidas saada siis aru, et tegemist on töölepinguga?

Töölepinguga on tegemist juhul, kui tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi; tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu; töötajal tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks; tööd tehakse üldjuhul isiklikult; töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses: töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms.

Töötasu

Töölepingu puhul on töötajal igakuine kindel palgapäev. Tööandja peab tagama töötajale nii töö kui töövahendid. Kui töötajal ei ole tööd temast mitteolenevatel põhjustel, peab tööandja maksma talle siiski keskmist töötasu. Lisaks on töötajal õigus saada hüvitisi ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötatud aja eest.

Puhkused.

Töötajal on õigus tasulisele põhipuhkusele ja ka teistele tasulistele puhkustele: rasedus- ja sünnituspuhkusele, lapsehoolduspuhkusele, isapuhkusele ja õppepuhkusele.

Ohutus ja tervis

Töölepingu korral vastutab tööandja töökeskkonna ohutuse eest, peab andma vajadusel töötajale isikukaitsevahendid ning töötajal on võimalik käia tööandja kulul regulaarselt tervisekontrollis. Töölepinguga töötaja on eelisolukorras ka siis, kui ta jääb haigeks – tal on õigus keelduda haiguse ajal töötamast ning ta ei pea seda tööaega hiljem järele tegema ning tal on õigus saada tööandjalt töövõimetushüvitist ehk haigusraha.

Ootamatused

Töölepinguga töötaja on paremini kaitstud ka mitmete teiste ootamatuste eest. Näiteks on tal töölepingu erakorralise ülesütlemise korral õigus koondamishüvitisele. Tööandja peab lubama oma töötajal töölt ära käia ka siis, kui tal tuleb ette mõni ootamatus, näiteks laps haigestub lasteaias ning ta tuleb koju viia või on kodus veeavarii. Sealjuures peab säilima töötaja keskmine töötasu.

Töövõtulepingu või mõne teise võlaõiguslepingu (käsundusleping, autorileping, agendileping, maaklerileping) korral võib töötegija küll puhata, kuid selle aja eest ta töötasu ei saa. Samuti puudub tal sissetulek, kui ta ei saa töötada haiguse tõttu või kui lihtsalt tööd ei ole, näiteks ei tule kliente või tellimusi. Ka kõik koolitused tuleb ilma töölepinguta tööd tegeval inimesel ise kinni maksta.

Töölepingu sisu

Seda, mida töölepingusse kirja panna, seadus ei sätesta, vaid see on töötaja ja tööandja otsustada. Oluline oleks aga leppida kirjalikult kokku järgmistes punktides: töötasu, töö tegemise koht, aeg ja ülesanded, palgapäev. Kui tööaeg jäetakse töölepingusse kirjalikult märkimata, eeldatakse, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Kuigi tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimustes, seda kas või suuliselt, siis mõistlik on see siiski kirja panna. Kirjaliku kokkuleppe korral on hiljem lihtsam lahendada võimalikke vaidlusi. Samuti välistavad mustvalgelt kirjas olevad tingimused üksteisest möödarääkimise.

Üldine töölepingu seadusest tulenev põhimõte on, et leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, loetakse seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Autor: tooelu.ee

Tagasi
Tööleping lisab kindlustunde

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks