Avaleht / Uudised

Mis saab, kui ees ootab elu esimene tööpäev?

04.08.2016


Tööeluga alustamine on noorele inimesele suur muutus. Meil, täiskasvanuil on võimalus ja kohustus olla siin toeks, et noorte põlvkonnal tööga harjumine nii vaimselt kui ka füüsiliselt võimalikult valutult kulgeks ning pärast esimest veel teisel ja kolmandalgi päeval valitud tööpostil jätkata tahetaks ja suudetaks.

Lisaks kõigi kohustuslike õigusaktide tutvustamisele ning esmase tervisekontrolli läbiviimisele on iseäranis esimestel töönädalatel oluline luua tööelu alustava noorega mentorlussuhe. Hea organisatsioonikultuuriga ettevõtetes võtab selle ülesande enda peale personalitöötaja, juhiabi või ettevõtte juht ise.

Milleks on vaja mentorlust töökohal? Paralleeli võib siin tuua ujuma õppimisega – kui vanem õpetab last ujuma, ei lase ta teda enne lahti, kui näeb, et laps suudab end ise vee peal hoida ja tunnetus on kindel. Täpselt sama tunne on noorel inimesel täiesti uut eluetappi alustades – ta ei pruugi end veel usaldada, ta ei pruugi olla kindel, kas vesi teda ikka kannab. Samamoodi on tähtis mentorlus – kui tööandja poolne empaatia, inimlik toetus ja suunamine.

Mullu juhtus Eestis kokku 4774 tööõnnetust, millest 27 protsenti ehk ligi kolmandik olid tööõnnetused kuni 26-aastaste noortega. „Selline kurb trend on paraku kasvamas. Kõigist eelmisel aastal juhtunud tööõnnetustest 35 protsenti juhtus alla aastase staažiga töötajatega. Need arvud kõnelevad selgelt enda eest,“ märgib Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Meenutame oma elu esimest tööpäeva või töökohta, siis suudame kindlasti paremini mõista noort inimest tema uues rollis. „Segamini olid kõik vägagi vastuolulised emotsioonid – hirm ja rõõm, entusiasm ja ebakindlus,“ loetleb Maripuu ning lisab, et emotsioonide virvarris ei suudeta alati vajalikul määral keskenduda ning nii on õnnetused kerged juhtuma.

Sotsiaalne küpsus, enesekindlus ja muu täiskasvanuks saamisega kaasnev ei pruugi alati olla kõrgkooli lõpetamise ajaks veel päriselt välja kujunenud – noorel inimesel tihti puudub iseenda eest täies mahus vastutamise kogemus. On ju vanemad seisnud tema eest kogu kooliaja ja kogu tema senise elu – on loogiline, et alateadlikult tajutakse vanematepoolse turvalisuse tagamise jätkumist.

Eelmisel sügisel toimunud ulatuslik noorte tööohutust puudutav kampaania „Tööta targalt” kutsus noori töötajaid pöörama tähelepanu ohutule töötamisele ja headele töösuhetele – on ju ühtviisi olulised nii füüsiline tervis ja tervena püsimine kui vaimne pool ehk emotsionaalne tervis.'

Ka taheti kampaania abil noortele südamele panna, et ei ole olemas niisugust asja nagu proovipäevad. „Veel vähem on tööandjal õigust noorte teadmatust ära kasutada ning neid enda kasuks proovipäeva pähe tasuta tööle panna,” avab Maripuu ja toonitab, et töötaja sobivuse hindamiseks on seadusega ette nähtud katseaeg. „Ka peab sõlmitav tööleping olema alati kirjalik,“ lisab ta.

Heaks näiteks laitmatu organisatsioonikultuuriga ettevõtetest on antud kontekstis Kaubamaja, kus on hea tava koostada uuele töötajale sisseelamis-  või väljaõppekava koostöös personaliosakonnaga. Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Suitsu sõnul vastutab planeeritud tegevuste läbiviimise ja tagasiside andmise eest otsene juht, kaasa löövad vastavalt teemadele erinevad spetsialistid ja valdkonnajuhid. „Lisaks teadmistele, mida uus töötaja omandab juhendamise käigus, leiab ta tööalaselt ka uusi sõpru ja õpib paremini tundma organisatsiooni,” märgib Suitsu, kelle ütluse kohaselt on tööga tutvumise teiseks eesmärgiks hinnata tööle kandideerija sobivust antud ametikohale ning pakkuda talle sel moel võimalust tutvuda pakutava töö sisu ja töötingimustega. „Pakume tööga tutvumist soovi korral kõigile uutele töötajatele enne tööle asumist. Tööga tutvumine toimub Kaubamajas üldjuhul 2-4 tundi.  Mõlemapoolse positiivse otsuse korral  ja töösuhte sõlmimisel arvestame tööga tutvumise aja töögraafikusse.”

Ehkki otseselt tööõnnetustesse sattumise tõenäosus on Kaubamajas võrrelduna näiteks mõne tootmisettevõttega minimaalne, on samavõrd oluline kõikvõimalike vasturääkivuste ennetamine juba eos. Uue töötaja seisukohast on niisugune värbamiskultuur turvaline ja korrektne. „Loome kõik eeldused selleks, et noore esimesi samme tööelus ei saadaks ebaedu,” sõnab Suitsu julgustavalt.

Autor: tööelu.ee

Foto: PM/SCANPIX BALTICS KRISTJAN TEEDEMA

Tagasi
Mis saab, kui ees ootab elu esimene tööpäev?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks