Avaleht / Uudised

Elavnenud majandus Raplamaal töövaidluste arvu erinevalt ülejäänud Eestist ei mõjutanud

09.01.2013



Aasta 2012 üheks märksõnaks oli kindlasti majanduse elavnemine ja seda võib öelda ka töövaidluste kohta. Kui Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjonile esitati 2011. aastal vaid 133 töövaidlusavaldust, siis möödunud aastal kasvas see arv 205-ni. Samasugust tõusu võib täheldada pea kõigis töövaidluskomisjonides üle vabariigi.

Rääkides konkreetsemalt Raplamaast, kus Saaremaa töövaidluskomisjon lahendab töövaidlusi lisaks Saare- ja Hiiumaale, siis siin on olukord jäänud suhteliselt stabiilseks. 2011. aastal oli töövaidluste koguarv 34 ning 2012. aastal 39. Kuuel juhul oli töövaidluse algatajaks tööandja.

Komisjon käis Raplas kokku kaheteistkümnel korral, mis teeb keskmiseks töövaidluste arvuks kuus 3,25.

Analüüsides vaidluste temaatikat, tuleb tõdeda, et läbi aastate ei ole selles osas olulisi muudatusi toimunud. Jätkuvalt domineerivad rahaliste nõuetega vaidlused, millele järgnevad tükk maad tagapool töölepingu ülesütlemisest tulenevad ja muud vaidlused.

Mis aga Rapla puhul eriliselt silma hakkab, võrreldes Saaremaa või Hiiumaaga, on see, et suhteliselt palju vaidlusi toimus autojuhtide ja transpordiettevõtete vahel. Probleemiks oli enamasti töötasu või komandeeringu päevaraha ebaõige maksmine, kuid nii mõnelgi juhul oli töövaidlust algatanud pool hoopis tööandja, kes nõudis töötaja (autojuhi) poolt tekitatud materiaalse kahju hüvitamist.

Keerulised vaidlused on nii ühed kui teised. Töötajapoolsete tasunõuete puhul selgub tihti, et töötajad ei saa ise ka täpselt aru, mis neil saamata on – töötasu või päevaraha. Segadusi põhjustab näiteks see, et palgakokkulepetes käsitletakse päevaraha tihti töötasu osana või töötasu arvestatakse läbitud kilomeetrite järgi. Mõlemad nimetatud variandid on vastuolus seadusega ning muudavad töötasu kujunemise raskesti jälgitavaks, eriti veel, kui ei peeta ka korrektset tööaja arvestust. Nii näiteks hakkas ühe vaidluse lahendamisel silma, et mida rohkem oli autojuhil kuu jooksul välisreise, seda väiksemaks jäi tema palganumber (isegi alla miinimumi) ning enamuse sissetulekust selles kuus moodustas päevaraha. Kui aga reise oli vähem, oli töötasu osakaal sissetulekus suurem. Lisaks puudus töölepingus palgakokkulepe, mistõttu oli täiesti arusaamatu, mille järgi üldse töötasu arvestati. Kahjuks ei osanud sellele küsimusele vastust anda ka tööandja.

Tööandjapoolsete kahjunõuete menetlemise teeb aga keeruliseks just töötaja süü hindamine kahju tekitamisel. Enamikel juhtudel selgub, et kahju ei põhjustatud tahtlikult, vaid hooletusest ning sellisel juhul oleneb väljamõistetava hüvitise suurus juba erinevatest asjaoludest, nagu süü aste, töötajale antud juhised, töötingimused, töö iseloomust tulenev risk, tööandja juures töötamise kestus, töötaja senine käitumine, töötasu suurus, tööandja eeldatavad v& otilde;imalused kahjude vältimiseks või kindlustamiseks jne. Kõiki asjaolusid arvesse võttes võib komisjon väljamõistetava hüvitise suurust  olulisel määral vähendada. Suurim kahjunõue, mis möödunud aastal esitati, oli 7600 eurot.

Lisaks eelpool nimetatud vaidlustele menetles komisjon jätkuvalt rahalisi nõudeid ehitusfirmade vastu, kusjuures enamikel juhtudel oli töötaja täitnud oma tööülesandeid välisriigis.

Korduvalt tuli kokku puutuda ka juhtumitega, kus töötaja palus töövaidluskomisjonil tuvastada töölepingulist suhet tema ja tööandja vahel. Tavaliselt on sellisel juhul vormistatud töövõtuleping, kuigi tegelik töösuhe vastab töölepingulise suhte tunnustele (st, et tööandja määrab töö tegemise aja, koha ja viisi).

Mitmeid tõsiseid vaidlusi oli seoses töölepingu ülesütlemisega. Kõigil juhtudel oli töölepingu ülesütlemise algatus tulnud tööandja poolt. Vaidlustati nii koondamist, lepingu lõppemist seoses lepingutähtaja möödumisega , kui ka mittevastavust tehtavale tööle tervislikel põhjustel.

Erinevalt teistest maakondadest ei ole Rapla tööandjad esitanud töövaidluskomisjonile avaldusi töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks töölepingu seaduse § 91 lõige 2 alusel. Saare maakonnas on taoliste vaidluste osakaal suhteliselt suur.

Sarnase tendentsina hakkab kõigi kolme maakonna puhul silma aga see, et järjest vähem töövaidluskomisjoni otsuseid täidetakse vabatahtlikult. Ühelgi varasemal aastal ei ole töövaidluskomisjon pidanud nii paljudel juhtudel otsustele lisama jõustumismärkeid, kui 2012. aastal, et sundtäitmist taotlev pool saaks pöörduda kohtutäituri poole.

Lisainfo:
Evi Ustel-Hallimäe
Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja
Telefon: 453 6943
E-kiri: evi.ustel-hallimae@ti.ee

Allikas: Tööinspektsioon 

Tagasi
Elavnenud majandus Raplamaal töövaidluste arvu erinevalt ülejäänud Eestist ei mõjutanud

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks