Avaleht / Uudised

Töötajast ja töövõtjast ehk miks mõnetäheline erinevus tähendab sisuliselt suuri erisusi

07.01.2013




Kas pole mitte igapäevane, et näeme ja kuuleme töö tegemise kontekstis pidevalt tööandjast ja töövõtjast? Kõlavad need kaks mõistet ju eesti keeles 
koos nii hästi. Juriidiliselt ei ole aga nende kahe mõiste koos kasutamine üldse korrektne ning tekitab asjatult segadust. Kes on siis kes?

Tööandja ja töötaja 

Töösuhte poolteks on töölepingu seaduse kohaselt tööandja ja töötaja. Töölepingu seaduse § 1 lõige 1 järgi teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 

Tellija ja töövõtja

Tellija ja töövõtja on töövõtulepingu pooled. Võlaõigusseaduse § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 

Ka töövõtulepingu raames räägime eesti keeles töö tegemisest, kuid sellise töötamise õiguslik alus on täiesti erinev töölepingu alusel töötamisest. Ka selle  raames pooltele tekkivad õigused ja kohustused ning sotsiaalsed tagatised on töölepingulisest suhtest täiesti erinevad. 

Kui töövõtjat võrrelda töötajaga, siis on tema seadusest tulenevad tagatised märgatavalt väiksemad. Töövõtulepingu alusel tellimuse täitjale ei laine töölepingu seadusest tulenevad töö- ja puhkeaja piirangud, tal ei ole õigust igakuisele töötasule ja puudub ka õigus puhkusele. Lisaks ei teki alla 3-kuulise töövõtulepinguga ka õigust ravikindlustusele.  

Käsundiandja ja käsundisaaja 

Nii-öelda töö tegemisest räägitakse ka käsunduslepingu täitmisel. Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja.  

Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on lepitud kokku. 

Nii nagu töövõtjale, ei laiene ka käsundisaajale töölepingu seadusest tulenevad sotsiaalsed garantiid. 

Teenistussuhe ja riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuja 

Tööd teevad veel ka teenistujad. Teenistujatega lepi ngut kehtiva avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei sõlmita, nemad määratakse ametisse. 

Avaliku teenistuse seaduse § 4 lg 1 kohaselt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Teenistujad jagunevad veel seejuures ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks.  

1. aprillil 2013 jõustuva uue avaliku teenistuse seaduse kohaselt teenistuja mõiste kaob ning räägitakse ainult ametnikust. Uue seaduse § 7 lg 1 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peajurist
 
Allikas: Tööinspektsioon 
 
Tagasi
Töötajast ja töövõtjast ehk miks mõnetäheline erinevus  tähendab sisuliselt suuri erisusi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks