Avaleht / Uudised

Urmas Vaino: Rahvusringhäälingu mentorlusprogramm võiks sobida ka teistesse organisatsioonidesse

27.05.2016


Kõik algas sellest, kui teletöötaja Urmas Vaino sattus kord osalema jutuajamises, kus toimetuste juhid arutasid, milline on loovtöötajate areng nende organisatsioonis. Noor inimene tuleb reporteriks tööle, kuid mis saab temast edasi?

Ühiselt nenditi, et pilt on üsna hajus, sest uusi arendavaid võimalusi saab see noor üsna juhuslikult. Siis pakkuski Terevisiooni saatejuht Vaino, et uurib, millised näevad karjääriredelid välja teistes organisatsioonides, kus töötab palju loomeinimesi. Selle jutu käigus välja hõigatud lubaduse tulemusel on ETVs nüüd kaheksa mentori ja mentee ehk juhendatava paari. Järgnevalt kirjeldab oma poole aasta pikkust mentoritöö kogemust Urmas Vaino, kes on töötanud raadios alates 1993. aastast ning teles viimased üheksa aastat.

Urmas Vaino, mentor Rahvusringhäälingus:

,,Vesteldes poole tosina organisatsiooniga, käis nende jutust läbi sõna mentorlus. Kuigi ma ei osanud selle sisu alguses täpselt sõnastada, võttis meie organisatsioon sellest mõttest kinni ning alustasime mentorlusprogrammiga, mille konkreetne sisu tuli mul endal paika panna. Mentorlusel võib olla üsna erinevaid väljundeid, aga meie organisatsioonis tuleks mõista seda kui saavutustuge. Meie nägemuses ei vaja mentorit mitte niivõrd uus töötaja, vaid juba aastaid organisatsioonis töötanud kolleeg, kelle areng on jäänud silma, kelle arengusse usutakse ning kellelt oodatakse tulevikus suuri tegusid. Lisaks oli meil Rahvusringhäälingus konkreetne vajadus anda edasi ka oskusteavet ehk meie mentorid on vanemad ja kogenumad kolleegid, kes suudavad olla ka professionaalse arengu toetajad.

Urmas Vaino tegemas saadet Ringvaade.

Esmalt pakkusidki juhid välja, kes võiksid nende toimetustes olla need juhendatavad. Intervjueerisin tulevasi menteesid, et saada aimu, milline võiks olla nende vaade oma karjäärile, ning sellest lähtuvalt otsisin neile mentorid. Positiivne oli see, et kõik, kelle poole mentoriks olemise palvega pöördusin, olid nõus, kuigi nad kõik isegi ei teadnud, keda nad juhendama hakkavad.

Poole aasta jooksul on menteed oma juhendatavaga kohtunud 5–6 korda. Programm algas sihtide paikapanekuga, kuhu tahetakse aasta lõpuks jõuda. Iga pooleteisetunnine kohtumine ei ole niisama jutuajamine. Mentorina tuleb mul läbi mõelda, mis me selle aja jooksul teeme.

Kuna mentor ei anna vastuseid ega paku lahendusi, siis on see programm eelkõige mentee enda sisemise karjääri planeerimise instrument. Mentori ülesanne on anda talle hoogu juurde, lisada energiat ning suunata oma juhendatav endalt küsimusi küsima ja neile vastama. Arenguks peab olema ambitsiooni, saavutuskirge ja suund, kuhu liikuda.

Vahel võib aga see viimane ära ununeda. Mentori ülesanne ongi inimene tema teeotsale tagasi juhatada, olla mõnes mõttes nagu psühholoog, kes peab tabama ka seda, mis on öeldud sõnade taga, milline on inimtüüp, mis segab saavutusteni jõudmist. Näiteks minu juhendatava puhul selgus, et üheks takistuseks oli just mitte kõige parem ajaplaneerimise oskus.

Programmis ei arene ainult mentee, vaid see on ka mentorile väga arendav. Mind on see õpetanud näiteks kuulama, sealjuures kuulama sisuliselt ja samaaegselt ka mõistma, nii et oskaks märgata jutus olevaid peensusi ja samas suutma seda kohe ka vestluse juhtimises kasutada. Olen selles küll alles algaja, kuid tore on tajuda arengut.

Mentoritele ja menteedele on partneriks Fontese spetsialistid. Meile mentoritele on see täiesti uus roll, milles tuleb õppida küsimusi küsima, vestlust suunama. Vahel jääb ka puudu otsustusjulgusest. Näiteks on mitmel mentoril tekkinud küsimus, kust ta teab, et tema kogemused on need kõige õigemad. Seega on kogu protsess ka mentorile võimalus enda sisse kaeda ja peegeldada. Kui näed, kuidas su juhendatav areneb, siis see on enda plaanitud sammude täitumisest tulenev siiras rõõm.

Kuigi tegemist on konkreetse alguse ja lõpu ning eesmärgiga aastase programmiga, mis lõpeb kevadel tunnistuste kätteandmisega, loodan ma, et see programm jätkub ka tulevikus ning see võiks levida üle organisatsiooni, ka raadio poolele.

Urmas Vaino ja Katrin viirpalu saates Ringvaade.

Selline mentorlusprogramm võiks sobida ka teistesse organisatsioonidesse, sest meie maailm ja ka töömaailm on muutunud oluliselt vabamaks, kuid samas on tagasilöögid palju intensiivsemad. Lisaks nõuab meie ajastu fookuse sättimist, sest info- ja tegevustemüras kaod sa lihtsalt oma toimetamiste vahele ära ning tegutsemine muutub väga kaootiliseks. Siis on hea, kui on keegi, kes aitab sul seda fookust enda jaoks sõnastada.”

Autor: tooelu.ee

Fotod: Ülo Josing

Tagasi
Urmas Vaino: Rahvusringhäälingu mentorlusprogramm võiks sobida ka teistesse organisatsioonidesse
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks