Avaleht / Uudised

Tööminutid: lepingueelsed läbirääkimised ja töölepingu sõlmimine

17.05.2016


16. mai Tööminutite saates rääkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu lepingueelsetest läbirääkimistest ning töölepingu sõlmimisest. Millised on need vead, mida läbirääkimistel, lepingu vormistamisel ning sõlmimisel tehakse? Kuidas need mõjutavad võimalike erimeelsuste lahendamist töötaja ja tööandja vahel?

Ligi kahekümneaastane töövaidluste lahendamise kogemus töövaidluskomisjonides näitab, et sageli algavad probleemid töötaja ja tööandja vahel juba töölepingu sõlmimisel ehk sellest, et pooled ei julge pidada läbirääkimisi tulevase töösuhte teemal.

Eestlaste kasin läbirääkimisoskus on jätnud töölepingud jätkuvalt pigem tüüptingimustega formaalseks dokumendiks, mis ei väljenda poolte tegelikku tahet. Kuid palju on ju neidki olukordi, kus poote vahel ei ole ühtegi kirjalikku kokkulepet.

Töötaja hirm on kahtlemata mõistetav, eriti kui mõni varasem negatiivne kogemus juba olemas. Halvad mälestused on visad kaduma ka töösuhetes.

Hädas ei ole mitte ainult töötajad, vaid sama mure vaevab ka väiksemate ettevõtete tööandjaid, kellel juristi palkamiseks või enda koolitamiseks ressurssi napib, kuid seaduse nõuded tuleb siiski mingilgi moel täita.

Lahenduseks on internetis leiduvad töölepingu näidised. Kahjuks iga näidis igale töösuhtele ikka ei sobi. Poolte tegelik vajadus ja ootused ning vahel ka eelnevalt suuliselt sõlmitud kokkulepped võivad näidises kirjapandust oluliselt erineda. Paraku minnakse ikka lihtsama vastupanu teed, seadusega ettenähtud läbirääkimiste protsess unustatakse ning internetis leitud näidise lüngad saavad täidetud ja allkirjad alla, vaatamata selle sobimatusele. Ega häda olegi enne, kui kellelegi midagi saamata jääb ja siis kirjalikult sõlmitud kokkuleppe igat tähte lõpuks hoolikalt lugema asutakse. Avastus võib olla ootamatu.

Töösuhe on eraõiguslik ja samas ka võlaõiguslik suhe, millele annab suunised lisaks töölepingu seadusele ka võlaõigusseadus.

Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud (töösuhetes siis töötaja ja tööandja) mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.

Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.

Ilma tõeste andmeteta ei ole täidetud ka töösuhte oluline eeldus: heauskne käitumine ja teise poole huvidega arvestamine.

Seadus lisab veel, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi ehk sel juhul jääb kokkulepe sõlmimata.

Töölepingu seaduse § 5 lõige 1 näeb ette andmed, mille tööandja on kohustatud töötajale esitama töölepingu kirjalikus dokumendis. Kuid sellele dokumendile peavad siiski eelnema läbirääkimised.

Isegi kui tööandja ja töötaja ei taha, ei julge või ei pea vajalikuks läbirääkimiste pidamist, siis on alati vähemalt kaks tingimust, mille üle tasub edaspidiste vaidluste vältimiseks läbi rääkida: need on töötaja tööülesanded ja töötasu.

Nendes küsimustes peavad mõlema poole ootused ja võimalused olema selgelt väljendatud ning üheselt mõistetavalt kindlaks määratud. See on hea töösuhte alus.

Kuula värsket Tööminutite saadet ning saa teada, milliseid nüansse tasub nii töötajal kui ka tööandjal meeles pidada lepingueelseid läbirääkimisi pidades, lepingut vormistades ning sõlmides.

Allikas: Kuku raadio

Loe lisaks ka Tööinspektsiooni teavituskampaaniast ning külasta ka vastavaid Tööelu portaali teemalehti.

Foto: SXC

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks