Avaleht / Uudised

Lennuliiklusteeninduse AS-i kogemus: riskianalüüs õpetas märkama

04.03.2016


Jalutades mööda Tallinna lennujuhtimiskeskuse koridore, võib klaasustest sisse kiikaja näha, et töötajad istuvad kontorilaua taga suurtel rohelistel ja kollastel kummipallidel, kõrvaklapid peas, ning ruumi laes ripuvad tagurpidi avatud firma vihmavarjud. Need kolm silmatorkavat asja on vaid mõned muutused, mis firma pärast riskianalüüsi ellu viis.

Lennujuhtimiskeskuse viimase riskianalüüsi ajendiks sai Tööinspektsiooni ettekirjutus, mille kohaselt tuli eraldiseisvad riskianalüüsi osad koondada kokku ühte dokumenti. Kuna viimasest töökeskkonna hindamisest oli juba mõni aasta möödas, otsustas äsja tööle tulnud kliendisuhete juht ja töökeskkonnaspetsialist Rita Treimuth töökeskkonna värske pilguga üle vaadata ja uue analüüsi koostada.

Esmalt vastasid kõik 150 töötajat veebipõhiselt töökeskkonda puudutavatele küsimustele ehk täitsid Tööinspektsiooni standardküsimustiku. Küsimustiku eesmärk on kaardistada füüsilisi, psühholoogilisi, keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid. Seejärel käis töökeskkonnaspetsialist iga töötaja juures, et vaadata üle, kes kuidas istub ja astub ning mis teda häirib. Ettevõtte poolt sai täidetud ka tööandja enesehindamise küsimustik.

„Inimesed töötasid nii, nagu nad olid harjunud ega osanudki küsida tööasendit parandavaid vahendeid või ei märganud, et arvutiekraan virvendab,“ nentis Treimuth, kelle sõnul oli palju kaebusi ka temperatuuri, õhuliikumise ja -niiskuse kohta. „Selgus, et võrreldes algse tubade planeeringuga oli vahepeal, töötajate arvu kasvades, laudade paigutust ruumides muudetud. Selle tulemusena oli nii mõnigi töötaja sattunud laeventilatsiooni suhtes asukohta, kus talle tuul peale puhus. Mõnes ruumis oli jälle päikeselisel päeval kohutavalt palav, sest keegi ei olnud märganud ribikardinaid õigesti kasutada.“

Töökeskkonna riskianalüüsi vahepeal täienenud nõuete tõttu viis Treimuth läbi veel ka psühholoogiliste ohutegurite küsitluse. Kõige keerulisem oli töökeskkonnaspetsialisti hinnangul andmete koondamine ja tulemuste esitamine nii, et sellest saaksid kasu kõik juhtimistasandid – nii iga töötaja, keskastmejuhid kui ka juhtkond.

Andmete paremaks esitamiseks grupeeris ta ametikohad sarnaste tingimuste alusel üheksasse gruppi, mis sai omakorda kokku võtta neljaks valdkonnaks. Näiteks briifingugruppi iseloomustas kuvaritöö, vahetustega töö, emotsionaalne töö. „Meie valdkonnast tulenevalt vaatlesin andmeid ka majakorpuste ja väliobjektide kaupa, võttes arvesse isegi kõrgust, sest meil on töökohti, mis asuvad maast 20 meetri kõrgusel,“ rääkis Treimuth. Iga grupi ja valdkonna kohta on nüüd ligi 100-leheküljelises riskianalüüsis ohutegurite diagrammid ja kirjeldused.

Küll aga on sealt keeruline enda kohta pilti ette saada igal konkreetsel töötajal. „Kõik meie tänaseks juba ligi 200 töötajat lõin seetõttu eraldi Tööbikusse. See on suurepärane veebipõhine töövahend, mis aitab hallata töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutusega seotud infot töötajapõhiselt. Sealt saan nüüd vaadata eraldi igal ajal iga töötajat ja tema kõiki riske,“ rääkis Treimuth, kelle sõnul ei võimalda Tööbik kahjuks saada andmeid riskitegurite või näiteks üksuste kaupa. „Selleks kasutan Exceli tabelit, kus saan peale panna filtri ja vaadata siis, kui paljud on ohustatud mõnest tervisekontrolli aluseks olevast ohutegurist nagu näiteks kõrgustes töötamine.“

Ettevõtte juhid ja otsustajad suhtusid riskianalüüsi tulemustesse väga tõsiselt ning pärast analüüsi edastati kõik kaebused vastutajatele ja nii need vihmavarjud laes ventilatsioonist tulevat õhku laiali suunavadki ning pallid töötajatele sundasendist väljatulekut pakuvad. „Kel vaja, said endale käe-, jala- või toolile võrkseljatoed. Välja sai vahetatud terve hulk kuvareid ja vanu lambipirne ning peavalukaebused vähenesid tunduvalt. Samas piisas mõne kuvari puhul sellest, kui muudeti vaid resolutsiooni. Kuna selgus, et mõnel juhul häirib inimesi kolleegide vestlus kabinetis, siis said need töötajad endale kõrvaklapid,“ loetles töökeskkonnaspetsialist muutusi.

Peale füüsiliste probleemide aitas riskianalüüs Treimuthi sõnul välja selgitada ka psühholoogilisi probleeme. „Meil on väga palju projekte majas, kuid nendega olid seotud ikka ühed ja samad inimesed, sest nii oli alati olnud,“ kirjeldas ta olukorda. „Selle tulemusel olid aga need ühed inimesed ülekoormatud, teised jälle kurvad, et miks nemad osaleda ei saa. Nüüd antakse projektidest teada intranetis ja enamasti, kus võimalik komplekteerimegi meeskonnad majasisese konkursi põhjal.“

Samuti selgus Treimuthi sõnul riskianalüüsist, et majas on palju omal alal väga kompetentseid erialainimesi, kuid nad vajasid administratiivkoolitusi, näiteks projektijuhtimiseks. Selleks käivitas ettevõte lausa mitmekuulise meeskonnatöö koolitusprogrammi. Juhtidele on aga käimas arenguprogramm, et ühtlustada eri üksuste juhtimisstiile ja töövõtteid.

„Riskianalüüsi alusel saadame kõik oma töötajad regulaarselt tervisekontrolli, meil on lisandunud ettevõttesiseseid mugavusteenuseid töötajatele, nagu näiteks meiliaadress, kuhu oma IT-probleemist teada anda. Lõpuks usun, et me oleme õppinud üksteist rohkem märkama ja ehk ka tänama,“ lausus Treimuth.

Autor: Tööelu.ee

Fotod: Lennuliiklusteeninduse AS

Vaata lisaks ka Tööelu portaali teemalehte riskianalüüsist.

Tagasi
Lennuliiklusteeninduse AS-i kogemus: riskianalüüs õpetas märkama
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks