Avaleht / Tööturule sisenejale / Noor või alaealine töötaja / Mida ma pean teadma töökeskkonnast / Juhendamine ja väljaõpe

Juhendamine ja väljaõpe

Viimati uuendatud: 26.02.2016


Töötajate juhendamine ja väljaõpe koosneb:

  • sissejuhatavast juhendamisest;
  • esmajuhendamisest;
  • väljaõppest;
  • täiendjuhendamisest (vajadusel).

Töötajate juhendamist ja väljaõpet reguleerib sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord”. Lisaks on töötajate juhendamist ja väljaõpet täpsemalt käsitletud Tööinspektsiooni väljaantud brošüürides „Töötajate juhendamine ja väljaõpe” ja „Uus töötaja ettevõttes”.

Igale uuele töötajale peab tööandja korraldama juhendamise ja väljaõppe. Selleks et need tulemuslikud oleksid, on tähtis töötaja ja tööandja koostöö. Tööandja koostab juhendid ja määrab pädeva juhendaja, töötaja loeb või kuulab juhendamist tähelepanelikult ning väljaõppe käigus õpib korralikult uut tööd. Maksimaalse kasu nimel tuleb juhendamisse ja väljaõppesse suhtuda tõsiselt. Juhendid tuleb kindlasti põhjalikult läbi lugeda ja kui midagi jääb arusaamatuks, siis juhendajalt üle küsida.

Juhendamise ja väljaõppe mõte on selles, et töötaja suudaks oma tööd teha ohutult nii enda kui ka kolleegide suhtes. Juhul kui töötaja hiljem tunneb, et ei mäleta täpselt kõike, mis juhendis kirjas, tuleb küsida täiendjuhendamist.

Juhendamine ja väljaõpe on suunatud uue töötaja õpetamisele. Eesmärk on täidetud, kui noor oskab oma tööd teha ohutult. Väga palju tööõnnetusi juhtub just puuduliku juhendamise ja väljaõppe tõttu: töötaja ei oska vältida ohtu, mille olemasolust ta teadlik ei ole.

Väljaõppe käigus on tähtis noore töötaja ja juhendaja koostöö – üks pool tahab õpetada ja teine pool tahab õppida. Kui töötaja tunneb, et tema väljaõpetamiseks määratud kogenud töötaja ei täida oma rolli, tuleb sellest kindlasti vahetule juhile teada anda. Juhul kui väljaõppe tempo on liiga kiire ja töötaja ei ole suutnud ühte tööd enne järgmise juurde liikumist omandada, tuleb ka sellest kindlasti teada anda.

Noorel töötajal peab olema julgust küsida lisaselgitusi või -õpetusi, kui ta ei saanud selgitustest aru. Näiteks kui töötaja täpselt ei mõistnud, kuidas tuleb filtriga näomaski pähe panna, peab paluma juhendajal seda uuesti näidata. Juhendajal tuleb veenduda, et noor töötaja oskab isikukaitsevahendit õigesti kasutada. Valesti paigaldatud isikukaitsevahend ei taga kaitset, mida töötaja vajab, ning tagajärjeks võib olla töötaja tervisekahjustus.

Juhul kui noorele töötajale väljastatakse isikukaitsevahend, mis talle mingil põhjusel ei sobi, tuleb sellest tööandjale teada anda. Isikukaitsevahendi sobivus on väga individuaalne ning tööandjal ei ole võimalik ilma töötaja infota selle ebasobivusest teada saada.

Kõikidest juhendamise, väljaõppe, isikukaitsevahendite sobivuse ja kasutamise probleemidest või arusaamatustest tuleb tööandjale teada anda, et probleemi oleks võimalik lahendada. Tööandja ei saa lahendada probleemi, millest ta teadlik ei ole.

Kõik küsimused, mis noorel töötajal juhendamise või väljaõppe käigus tekivad, on õigustatud ja neid ei tohi karta esitada.

Juhendamise ja väljaõppe käigus tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult sellele, mida töötaja tegema peab hakkama, vaid ka sellele, mida teha ei tohi, näiteks millised seadmed ja ruumid või territooriumiosad on eriti ohtlikud, nii et neid võivad kasutada ainult eriväljaõppe saanud töötajad. Mõistetav on noore entusiasm ja tahtmine kõike teha ning teisi aidata, kuid sellega peab olema ettevaatlik, sest omamata teadmisi tööprotsessist, võib tulemuseks olla tervisekahjustus noorel endal või tema kolleegil.

Külastusi 3165, sellel kuul 3165

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks