Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Tööõnnetus, kutsehaigus ja haigestumine / Töövõimetus

Töövõimetus

Viimati uuendatud: 25.11.2016


Ajutise töövõimetuse (haiguse, vigastuse vm) korral kirjutab raviarst (perearst või eriarst) isikule välja töövõimetuslehe. Töövõimetusleht vabastab inimese töö- ja teenistuskohustuse täitmisest. 

Ajutise töövõimetuslehe liigid:

  • haigusleht, 
  • sünnitusleht,
  • lapsendamisleht,
  • hooldusleht. 

Töövõimetuslehe lõppemisest tuleb teavitada tööandjat, kes töövõimetuslehe elektrooniliselt Haigekassale edastab.

Püsiv töövõimetus on vigastus või haigestumine seoses töö, kutse, teenistuse, tuumaõnnetuse, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel.

Püsiv töövõimetus jaguneb:

  • täielik töövõimetus - haigusest või vigastusest tingituna ei ole isik võimeline endale tööga elatist teenima (töövõimekaotus 100%);
  • osaline töövõimetus - haigusest või vigastusest tingituna ei ole isik võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikele normidele vastavas määras (töövõimekaotus 10-90%).

Töövõime kaotuse protsendi võib määrata kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni (kuid mitte kauem kui 5 aastat). Kestuse alguskuupäev (püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev) on esmakordsel taotlemisel üldjuhul taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste.

Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav pensioniametis, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel, või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri.

Täidetud taotluse võib viia pensioniametisse, saata posti või e-posti teel. Taotluses märgib inimene oma perearsti või teda raviva eriarsti andmed, kellel on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalikud andmed tema terviseseisundi kohta. Inimene peab olema nimetatud arsti vastuvõtul käinud taotluse esitamisele eelneva 3 kuu jooksul. Sotsiaalkindlustusamet saab inimese terviseseisundi kirjelduse arstilt, kelle andmed on ekspertiisitaotluses nimetatud. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teostamise tavapärane pikkus on kuni poolteist kuud.

Kui inimene ei nõustu ekspertiisiotsusega, võib ta 3 kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast pöörduda vaidega Sotsiaalkindlustusameti (Lembitu 12, 15092 Tallinn) juures asuvasse vaidluskomisjoni. Vaides tuleb põhjendada, miks inimene otsusega nõus ei ole. Püsiv töövõimetus ulatusega 40-100% annab õiguse taotleda töövõimetuspensioni.

Külastusi 6668, sellel kuul 6668

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks