Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Esmaabi töökohal

Esmaabi töökohal

Viimati uuendatud: 05.02.2019


Esmaabi töökohal

Esmaabi korraldamisel peab tööandja hoolikalt kõik vajalikud etapid läbi mõtlema, sest õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis. Abi peab olema kättesaadav igas tööga seotud olukorras ja ettevõtte juhi ülesanne on püüda seda organiseerida nii, et tehtud oleks kõik suutmaks mis tahes olukorras kannatanut elus hoida kuni arstiabi saabumiseni.

Tööandja määrab esmaabi andmiseks töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, kuid arvestades töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu, on võimalik, et tuleb määrata mitu esmaabiandjat. Kui ettevõtte asub mitmes territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või tehakse töid vahetustega, peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiandja. Küsimusele, kui palju esmaabiandjaid kokku on ettevõttes vaja, ei olegi lihtne vastata. Oluline on järgida põhimõtet: igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud, et õnnetuse korral oleks kiiresti kättesaadav esmaabi anda oskav inimene. Ühtlasi tuleks arvestada olukorraga, et õnnetus võib juhtuda ka selle inimesega, kes oskab esmaabi anda. Lisaks tasub meeles pidada, et töötaja, kes on ainus esmaabiandja, võib olla hoopis puhkusel, haiguslehel või mingil muul põhjusel töökohast eemal.

Esmaabiandjaks saab olla ainult asjakohast koolitust saanud töötaja.Esmaabiandjale korraldab väljaõppe tööandja. Koolituse sisu on määratud tervise- ja tööministeri määrusega nr 50 " Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses". Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse võib läbi viia täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Tööandja peab korraldama ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe tööandja kulul hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Esmaabi andmise esmane väljaõpe peab olema vähemalt 16-tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja suunata täiendusõppele. Väljaõppe ja täiendusõppe ajal tuleb esmaabiandjale maksta keskmist tööpäevatasu.

Esmaabiandja annab tervisekahjutuse korral esmaabi järgmistele isikutele:

  • ettevõtte töötajatele;
  • töötavale kinnipeetavale;
  • õppepraktikal viibijale;
  • juhatuse liikmele;
  • füüsilisest isikust ettevõtjale, kes töötab samal ajal ja kohas koos esmaabiandja ettevõttega.

Esmaabiandjal on kohustus kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele. Esmaabiandja kutsub vajadusel vigastatule kiirabi. Tööandja peab võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal.

Tööandja peab pärast esmaabiandjate määramist ja neile vastava koolituse andmist kindlasti teavitama teisi töötajaid, kelle poole nad võivad abi saamiseks pöörduda. Selleks tuleb nähtavale kohale paigutada nende töötajate andmed, kes oskavad abi anda. Samuti võiks tööandja informeerida töötajaid ka muul viisil (näiteks töötajate koosolek, ettevõtte intranetis). Kui esmaabiandjad ettevõttes vahetuvad, siis peab sellekohane info jõudma ka töötajateni. Oluline on, et õnnetusjuhtumi korral, kui on vaja kiiresti tegutseda, teaksid kõik töötajad, kelle poole pöörduda esmaabi saamiseks.

Esmaabivahendite asukoht peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt ja nõuetekohaselt märgistatud. Esmaabivahendite asukoha märgistus on valge rist ruudukujulisel rohelisel taustal. Tööandja peab paigutama nähtavale kohale esmaabi andmise juhised ning hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri.

Esmaabivahendid peavad olema töökohal kõikidele töötajatele alati kättesaadavad, sealhulgas ka tööandjale kuuluvas mootorsõidukis (nt auto, buss, traktor) Lukustamata kapp või kaasaskantav esmaabikohver peavad asuma ruumis, kuhu töötajad lihtsalt ligi pääsevad. Esmaabikapis või kohvris peab alati olema piisav varu esmaabivahendeid.   

Esmaabivahendite soovitusliku nimekirja leiate Tööandja vastavast rubriigist. Esmaabivahendite kogus sõltub töötajate arvust ettevõttes. Nimekirjas ei ole ühtegi ravimit, sest töötaja ei pruugi olla teadlik tema jaoks võõra ravimi sobimatusest või allergia tekkimisese võimalusest. Seega ravimid, mida inimene võtab, peaks olema temaga kaasas, mitte ettevõtte esmaabikomplektis.Esmaabivahendite muretsemisel tuleb arvestada ka ettevõtete spetsiifiliste vajadustega. Näiteks ohtlike kemikaalidega töötamisel on oluline, et töökohas oleks võimalus silmade loputamiseks, näiteks silmadušš, või põletust leevendavad ravimid kõrvetuse esmaabiks. 

Töökohas tuleb ette näha esmaabiruum, kui see on vajalik töötajate arvu, ettevõtte tegevuse iseloomu või tervisekahjustuste iseloomu tõttu. Arvestada tuleb, et seal peab olema võimalik anda esmaabi, hoida kannatanut kuni arstiabi saabumiseni ja ruumile peab olema võimalik kanderaamiga ligi pääseda. Esmaabiruumiks võib olla ka töötajate puhkeruum, oluline on, et seal oleks võimalik lamada. Kuidas lamamisvõimalus tagatakse jääb tööandja otsustada. Tööandjal tuleb läbi mõelda, kuidas korraldada tervisekahjustusega töötaja tervishoiusasutusse või koju toimetamine vastavalt arsti soovitusele.

Külastusi 23952, sellel kuul 23952

Küsimused ja vastused

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks