Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Puhkus / Puhkuse ajakava ja kestus

Puhkuse ajakava ja kestus

Viimati uuendatud: 22.03.2019


Töötajal on õigus saada igas kalendriaastas põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva. Puhkuse kestus ei sõltu sellest, kas töötaja töötab osalise või täistööajaga. Alaealistele ja osalise või puuduva töövõimega töötajatele on seadusega ette nähtud 35 kalendripäeva pikkune puhkus, millest seitse kalendripäeva hüvitab tööandjale Sotsiaalkindlustusamet. Osalise või puuduva töövõime hindamise aastal on töötajal õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele terve aasta eest. Näiteks, kui töötajal hinnatakse osaline töövõime juulis, siis selle aasta eest on tal õigus saada põhipuhkust 35 kalendripäevas ulatuses. Haridustöötajate põhipuhkuse kestus on 42−56 kalendripäeva sõltuvalt ametikohast. Lisaks võib puhkuse pikkus olla pikem sõltuvalt kohaldatavast kollektiivlepingust või pooltevahelisest kokkuleppest.

Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava. Ajakava koostamine võimaldab tööandjal tööd paremini kavandada, selgitada välja asendamise vajaduse ning vältida olukorda, kus kõik töötajad näiteks suvekuudel üheaegselt puhkusele jäävad. Puhkuste ajakava koostamisel ei ole tööandja kohustatud rahuldama kõigi töötajate soove ega võimaldama puhkust just sel ajal, kui töötaja tahab, vaid ta arvestab eelkõige seadusega ettenähtud soodustatud isikute soovidega ning kui seejärel veel võimalik, siis ülejäänud töötajate soovidega, aga vaid juhul, kui see on kooskõlas ettevõtte huvidega.

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Kui tööandja 31. märtsiks puhkuste ajakava koostanud ega teatavaks teinud ei ole, siis võib iga töötaja jääda puhkusele enda poolt soovitud ajal, teatades sellest 14 kalendripäeva ette. Tööandja jaoks võib see tähendada seda, et kõik töötajad lähevadki näiteks juulikuus puhkama, kusjuures tööandjal pole sellises olukorras midagi teha, kuna on jätnud ise võimaluse puhkusi korraldada kasutamata.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning  suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

  • naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
  • vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
  • koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Lühemast kui 7-päevasest puhkusest on tööandjal õigus keelduda. Olukorras, kus töötaja võtab puhkust näiteks 5-päevaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel.

Töötaja õigus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. Õigust puhata peab kasutama ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jäävad ka puhkuserahad.

Seega enne tööle asumist tasub läbirääkida, milline on puhkuse pikkus ning selle kasutamisvõimalused – kas asutuses on kollektiivpuhkus, puhkust saab ainult sügisperioodil või arvestatakse puhkuste ajakava tehes töötajate soovidega. See on informatsioon, mis võib pooltele oluline olla, kuid mida teadmata võib tekitada arusaamatusi.

Külastusi 50887, sellel kuul 50887

Lisalugemist

Puhkus (Sotsiaalministeeriumi infovoldik)

Küsimused ja vastused

  • Töötaja esitas detsembri lõpus puhkuseavalduse sooviga jääda jaanuari keskpaigas põhipuhkusele. Kas tööandjal on kohustus anda töötajale enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkust?
  • Õpetaja töötab koolis nii õpetaja kui ka laborandina ja tal on nende tööde tegemiseks sõlmitud kaks töölepingut. Tema puhkuse pikkused kalendriaastas on õpetajana 56 kalendripäeva ja laborandina 28 kalendripäeva. Kui pikk on sellise töötaja puhkus, kas 28 või 56 päeva?
  • Varem koostas tööandja meie puhkusegraafiku jaanuaris. Käes on juba veebruar, aga keegi pole meile veel mingisugust graafikut esitanud. Mis siis saab siis, kui tööandja üldse ei teegi puhkusegraafikut, kas siis jään sellel aastal puhkamata?
  • Vaata kõiki küsimusi

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks