Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Viimati uuendatud: 09.01.2019

Iga tööandja kohustuseks on kaitsta töötajate elu ja tervist tööga seotud olukorras – ka psühhosotsiaalne töökeskkond on tööandja vastutuse all ning sellega seonduvad riskid tuleb hinnata ja maandada.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9¹ lõige 1 sätestab, et psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab, et tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.

Psühhosotsiaalseid ohutegureid ehk töökorralduslikke aspekte, mis tekitavad töötajates stressi, võib jaotada üldistatult järgevatesse kategooriatesse:

• töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks);
• töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada (nt võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma tööülesandeid täita);
• probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile ja toetusele;
• tööalased suhted on pingelised (nt tööalane kiusamine või selle tunnistajaks olemine, vägivallaga ähvardavad kliendid);
• esineb rollikonflikt, töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge;
• organisatsioonis valitseb ebakindlus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad.

Tööandjal tuleb hinnata töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevat ohtu töötaja tervisele läbi riskianalüüsi. Riskianalüüsi läbiviimisel on oluline, et töötajad avaldaksid oma seisukohti ning räägiksid probleemidest avameelselt - seega tuleb tagada kogutud andmete konfidentsiaalsus ning vältida töötajate ebasoodsasse olukorda sattumist kas osalejate anonüümsuse tagamise või muude kokkulepete abil. Vastavalt riskianalüüsi tulemustele tuleb tööandjal planeerida tegevused psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamiseks.

Külastusi 13105, sellel kuul 13105