Avaleht / Erivajadustega töötajale / Erivajadustega töötaja töökeskkond / Abinõude rakendamisest erivajadustega inimeste suhtes

Abinõude rakendamisest erivajadustega inimeste suhtes

Viimati uuendatud: 05.07.2017


Teemaleht põhineb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku seisukohtadel, mis aitavad selgitada, kuidas mõista võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) §-i 11. Selle sätte eesmärk on võimaldada puudega inimestel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada. See säte nõuab asjakohaste ja vajalike meetmete rakendamist puudega inimeste toetamiseks.

Eestis elevate inimeste arv väheneb ning rahvastik vananeb – töökäsi on Eesti riigile hädasti vaja. Töövõimereformi eesmärk on tuua vähenenud töövõimega inimesed tööturule. Nii puutuvad tööandjad rohkem kokku ka erivajadustega inimestega ning on oluline, et tööandjad oleksid teadlikud oma kohustustest ja õigustest. Samas on oluline, et ka töötavad erivajadustega inimesed teaksid oma õiguseid ning oskaksid neid kaitsta.

Selleks, et kohalduks VõrdKS-i võrdse kohtlemise nõue, ei pea puue olema inimesele ametlikult määratud. Puude või erivajadusega inimeseks loetakse igaühte, kellel on pikaajalised tervisest tingitud tegevus- või osaluspiirangud. Ühiskonnast tulenevad puudega inimestele takistused nii igapäeva kui ka tööelus. Takistuste mõju võib olla väga erinev ning võib seisneda näiteks raskustes liikumises, nägemises, kuulmises, kõnes või käitumises. Nii nagu inimesed on erinevad, on erinevad ka töötajate erivajadused töösuhetes. (VõrdKS § 5)

Üks põhjustest, miks puudega inimeste tööhõive on vähene, on see, et tihti ei ole tööandjad valmis looma neile sobivat töökeskkonda ega võimaldama paindlikku töövormi, ehkki erivajadustega inimesed on ise huvitatud oma tööga ühiskonda panustama.

  • Tööandja peab rakendama asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. (VõrdKS § 11 lõige 2).Kui vajalikud kohandused jäävad tegemata, on sellel puudega inimese tervisele tõsine ning mõnikord ka tagasipöördumatu negatiivne mõju (VõrdKS § 11 lg 2).
  • Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele (Töölepingu seadus (TLS) § 3).
  • Tööandja peab looma puudega töötajatele sobivad töö- ja olmetingimused. (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 101 lõige 1)
  • 2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, millega võttis Eesti Vabariik kohustuse tagada puuetega inimeste võrdne kohtlemine kõigis elu valdkondades.

Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt ning erinevas olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda nii, et nende võimalused oleksid võrdsed. Seega ei tähenda võrdne kohtlemine kõikide inimeste ühetaolist kohtlemist, vaid inimeste erinevate vajaduste arvesse võtmist. Erivajadusega inimese võrdne kohtlemine tööturul tähendab, et talle tuleb luua tingimused, mis võimaldavad tal töötada teistega võrdväärselt. Seega tuleb muuta keskkonda, mitte inimest.

Tööandja jaoks annab erivajadustega inimeste tööle võtmine võimaluse valida suurema hulga kvalifitseeritud kandidaatide seast ja parema võimaluse leida töö tegemiseks kõige sobilikum inimene. Lisaks pakub Töötukassa mitmeid toetusi tööandjale , kes värbab erivajadusega töötajaid, riik maksab osaliselt erivajadusega töötaja sotsiaalmaksu ning kui töötaja saab töövõimetuspensioni, kehtivad tööandjale täiendavad maksusoodustused.

Külastusi 777, sellel kuul 777

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks